Peaministri kandidaat Kaja Kallas pidas Riigikogus kõne Eesti Reformierakonna, erakonna Eesti200 ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsiooni valitsuse moodustamise kohta.
Austatud koosoleku juhataja! Lugupeetud saadikud! Hea Eesti rahvas!
Ma seisan täna teie ees paludes teilt toetust uue valitsuse moodustamiseks. Valimised on möödas ja valimistulemuste loogiline jätk on uue valitsuskoalitsiooni moodustamine Reformierakonna, Eesti200 ja sotsiaaldemokraatidega. Oleme kokku pannud koalitsioonileppe, mis sisaldab meie nägemust kõige olulisematest Eesti ees seisvatest väljakutsetest.
See lepe ei ole kindlasti otseselt mitte ühegi koalitsiooni osapoole nägu, ta pole kellegi meist otsene peegelpilt. See on kompromiss ja suurima ühisosa otsimise tulemus. Tegelikult võiks öelda, et see dokument on sõja nägu. Sest ükskõik mispidi asjadele vaadata, tänasel päeval jõuame tahes või tahtmata igas analüüsis üsna kiiresti sõja mõjude hindamiseni. Sõda on muutnud kõike – meie majandust, meie inimeste toimetulekut, energiakandjate hindu ja kättesaadavust jne.jne.. Aga sõda on muutnud ka meie ees seisvaid ülesandeid ning eelkõige nendele lahenduse otsimise viise.
Ma annan endale aru, et valimiste võitmine pole mitte lõpp, vaid algus. Nelja aasta pärast hinnatakse meid – kas me olime valitsejatena pettumus või teenisime oma mandaadi välja? Kas me õigustasime valijate ootusi, arvestasime valijate tahtega ja täitsime oma lubadused? Selge on see, et ükski koalitsioon ei suuda kõigi koalitsiooni osapoolte lubadusi eraldivõetuna täita. Koalitsioonilepe on, nagu juba öeldud, kompromiss ja suurima ühisosa otsimine. Reformierakonna, Eesti200 ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooni suurim ühisosa on Eesti iseseisvus, korras riigi rahandus, meie majanduslik edukus ja väärtusküsimused.
Meie vabadus, meie iseseisvus kõlasid veel neli aastat tagasi paljudele kui poliitilised klišeed, mida päriselus ei ähvardanud miski. Need olid 30 aastaga muutunud iseenesestmõistetavateks ja oht meie riigi eksisteerimisele tundus mõnelegi pigem teoreetiline. Mitte enam.
24.veebruar 2022 muutis maailma, muutis Euroopat ja muutis meid. Muutis meid meie agressiivse idanaabri silmis legitiimseks sihtmärgiks, kelle iseseisvus on Venemaa juhtide arvates Venemaa tegemata töö. Sest vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada….
Ühest küljest tähendab venelaste kallaletung Ukrainale, et ka meie peame olema valmis kõigeks. Kui enne 24.veebruari 2022.aastal peeti Putinit üldiselt väga hoolikalt asju ette kalkuleerivaks mänguriks, siis rünnak Ukraina vastu kummutas selle pildi ning maalis meie ette hoopis teistsuguse Putini ja Venemaa. Meie idanaaber näitas eelmisel aastal, et ta on võimeline toime panema kõige ettearvamatumaid ja ebaloogilisi samme. See ettearvamatus on suurimaks ajendiks ka Soomele ja Rootsile NATO-ga liitumiseks. Sest kui nii halvasti ettevalmistatult ollakse valmis ründama Ukrainat, siis ei ole mõtet otsida mingit loogilist ratsionaalsust rünnaku taga, ohus on kõik naaberriigid.
Teisest küljest tähendab see meile, et meie kaitsekulutused peavad kasvama, sest kui me ei panusta ise oma kaitsmisse, siis ei ole me ka tõsiseltvõetavad liitlased NATO-s. Sest paraku on nii, et kui me kaitsekulutusi ei suurenda, siis ei ole meil varsti enam üldse mingite kulutuste peale vaja ise mõelda, sest eelarve pannakse meie eest kokku kusagil mujal.
Ilma kaitsevõime tugevdamiseta ei saa me tõsiseltvõetavalt rääkida ei meie majanduse tulevikust ega sellest, millise Eesti me pärandame oma lastele ja lastelastele.
Iga põlvepikkunegi laps Eestis teab, et me oleme NATO liikmed ja et NATO lepingu artikkel 5 kaitseb meid kallaletungi korral. Palju vähem on neid inimesi, kes teavad, et samas leppes on ka artikkel 3, mis ütleb, et peame eraldi ja ühiselt, pidevalt ja tulemuslikult arendama enda ja kollektiivset võimet osutada vastupanu relvastatud rünnakule.
Eesti jaoks ei ole paraku vaidlused kaitsekulutuste teemal sugugi esmakordsed. 1933/34 majandusaastal, ehk siis rahuajal, olid kaitsekulud väga madalad, sest nende üle nägeleti poliitiliselt. 1939.aastal tõusid kaitsekulud paberil 100%, aga siis oli juba hilja. Suur osa kulutustest jäi kasutamata, sest sõja tõttu ei suutnud keegi enam tellimusi täita. Lisame sinna juurde ka rahvusvahelise isoleerituse demokraatlikest riikidest ja me kaotasimegi oma iseseisvuse. Me oleme sellest õppinud, et mitte kunagi enam üksi. Aga ka seda, et kaitsesse investeerimine on meie uus reaalsus. Meie kaitsekulutuste suurendamise eesmärk pole mitte hävitada meie vaenlast, vaid eesmärk on hävitada meie vaenlase tahe meid rünnata.
Paraku tähendavad suurenenud kaitsekulud ka seda, et me peame oluliselt ümber mõtestama oma riigieelarvelised prioriteedid ja riigieelarve koostamise põhimõtete osas tuleb meil naasta riigieelarve tasakaalu taotlemise juurde. See ei saa olema lihtne, see tähendab meile kõigile ohverdusi ja ma pean kõigilt Eesti inimestelt paluma kannatlikust ja mõistmist. Mõistmist, et me ei tee seda kõike mitte selle pärast, et see meile meeldiks, vaid selle pärast, et seda on vaja teha. Kui me ei tee riigi rahandust korda nüüd, siis on paari aasta pärast seda korda teha palju-palju raskem.
Eesti riigieelarve on olnud miinuses alates 2016. aastast, kui Reformierakond valitsusest välja kukkus. Meie laenukoormus on mõne aastaga kahekordistunud ning oluliselt kallimas laenukeskkonnas ei ole laenamine enam meie jaoks alternatiiv. Riigi reservid on ära kulutatud ja tegelikult on meie ainus aus ja õige tee siin võtta kurss tasakaalus riigieelarve juurde. Mida kiiremini, seda parem. Seda saab teha kahel viisil – kas kärpides kulutusi või suurendades riigi sissetulekuid. Praeguste arvutuste kohaselt peame tegema mõlemat.
Viimastel päevadel olen kuulnud-lugenud opositsioonierakondade teravat kriitikat meie kavatsuste osas riigieelarve jälle tasakaalu viia. Ega mul polegi neile midagi ette heita, kuna opositsioonierakondade ülesanne ongi olla kriitiline. Aga … Enne kui te liiga hoogu oma kritiseerimisega lähete, vaadake peeglisse. Peeglist vaatavad teile vastu praeguse riigi rahanduse viletsa seisu allikad – nii raiskamine kui partsu munad nii muinasjutud rikka ameerika onu miljardist kui tuhandete astmetega küürakas maksusüsteem. Ehk nagu ütlevad klassikud: ära sõima peeglit, kui lõust on viltu.
Meie väljakutse, missioon ja ülesanne on kujundada Eesti Vabariigi lähema nelja aasta tulevik, aga selline tulevik, mis rajab vundamendi ka paljudeks järgmisteks aastateks. Muidugi võiksime silma kinni pigistada ja paar aastat kannataks kindlasti veel laenuleiva ja laastutule najal liugu lasta, aga me ei tee seda. Sest see tähendaks mõne aasta pärast veel suuremaid probleeme ja see oleks vastutustundetu meie inimeste suhtes.
Kreeka endine rahandusminister Varoufakis on kirjeldanud, kuidas Kreeka jõudis sinna, kuhu jõudis. Anti kalleid valimislubadusi, võimule saades hakati neid ellu viima, järgmisteks valimisteks lubati veelgi rohkem ja nii edasi kuni Kreeka muutus sisuliselt maksejõuetuks. See on ummiktee, millele me ei tohi minna. Ja me ei lähe.
Alates 2004. aastast oleme liikunud keskmise Euroopa heaoluriigi suunas. Selles on palju head. Me ei jäta oma inimesi maha ja aitame nõrgemaid. Kui analüüsida valimistulemusi, võib öelda, et meie ühiskond ootab heaoluriigi edasist kasvu ja ei ole valmis sellest loobuma. Aga meie tahtmised ja meie võimalused tuleb viia kooskõlla. Me peame vaatama üle, mida me teeme ja mida me ei tee. Karm reaalsus on see, et ei ole võimalik ehitada üles Põhjamaist heaoluühiskonda samal ajal maksukoormust vähendades. Seda trikki proovis parun Münchhausen ennast juukseidpidi soost välja sikutades. Ei õnnestunud. Viimastel aastatel on olnud mitmed kriisid, mis on nõudnud meilt oma inimeste ja ettevõtete suuremat aitamist. Ma ei ütle, et see on olnud vale, vaid seda on olnud vaja teha. Aga see on toonud endaga kaasa ülalpeetavuse kultuuri, mida me pikalt välja ei kanna. Lootused on olnud majanduskasvu peal, aga energiakriisi, sõda, tervisekriisi ei osanud keegi meist ette näha. Me ei tea, mis kriisid meid lähitulevikus ootamas on. Kogu aeg on olnud tunne, et ega enam hullemaks asjad maailmas minna ei saa. Paraku on saanud.
Mitmed, et mitte öelda pea kõik valitsused ja eriti rahandusministrid on rääkinud riigieelarve revisjoni vajadusest. Siiani on see lubaduseks jäänudki. Meie teeme selle ära. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult. Me kujundame ümber valitsemise ja reformime ministeeriumite struktuuri. Kaotame ära kaks ministrit. Me ei palu kokkuhoidu ainult tavakodanikelt, me näeme, et ka riigiasutused peavad sellesse oma panuse andma. Me teeme riigi korda.
Eesti rahva ellujäämise põhiküsimus ei saa olla, kas ehitatakse neljarealised teed või mitte, kas ehitatakse sadu miljoneid maksvaid hiigelrajatisi või mitte. Eesti riigi kestlikkus tugineb haritud inimestel, eraomandi kaitsel ja turumajanduse põhimõttel. Väikese rahvaarvu ja avatud majandusega riigis ei saa praegune põlvkond elada tulevaste põlvkondade arvelt. Vabadust hindav, läänemeelne, targa majandusega ning korras rahandusega riik on parim viis Eesti iseseisvuse ja selle kaitsetahte tagamiseks.
Loodava koalitsiooni osapoolte ühine tahe on tagada igakülgne Eesti riigi julgeolek, investeerida Eesti majanduse konkurentsivõimesse ja energiakindlusse, viia ellu rohereformid koos maksupoliitika kaasajastamisega ning seeläbi suurendada ühiskondlikku heaolu nii tõmbekeskustes kui Eesti väikekohtades. Meie ühine soov on langetada muutlikel aegadel tulevikku vaatavaid otsuseid, et seeläbi suurendada meie inimeste heaolu, pakkuda paremaid teenuseid, hoida eesti keelt ja kultuuri ning tagada parem homne.
Me seame ühise valitsuse poliitilisteks eesmärkideks:
1. Julgeoleku kindlustamise
2. Riigirahanduse jätkusuutlikkuse
3. Rohereformide läbiviimise
4. Piirkondliku mahajäämuse vähendamise
5. Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise ja tervelt elatud aastate ning eluea pikendamise
6. Personaalne riigi välja arendamise ja kvaliteetse hariduse
Ma ei seisaks täna teie ees nende raskete sõnumitega, kui ma ei oleks kindel, et see, mida me teeme, on õige ja et koos me suudame kõike seda saavutada.
Eelmine valitsus tegi ära otsuse, mida siiani ükski teine valitsus polnud suutnud või julgenud teha – me otsustasime ära täielikule eestikeelsele haridusele ülemineku. Loodav koalitsioon jätkab eestikeelsele haridusele üleminekuga ja koolivõrgu korrastamisega, laiendades võimalusi kodulähedaste algkoolide säilitamiseks. 2024. aastast alates on alusharidus Eestis eestikeelne ja 2024. aastast hakkame üle minema eestikeelsele haridusele, kõigepealt esimeses ja neljandas klassis.
See ei ole odav reform, aga ta on otseselt seotud meie julgeolekuga. Ühes keeles suhtlemine, ühtses inforuumis elamine on üks parimaid viise meie kaitsevõime ja kaitsetahte tagamiseks. Lõhestatud ühiskond on ahvatlev saak agressorile, ühtsus on heidutus, mis paneb agressori kõhklema, kartma ja loobuma rünnakust.
Head riigikogu liikmed.
Maailmas on käimas järjekordne tööstuslik revolutsioon – roherevolutsioon. Eesti on sellest juba praegu ja saab tulevikus üha enam puudutatud, tahame me seda või ei taha. Me võime ju teeselda, et kliima ei muutu. Aga see on enesepettus. Enesepettus nii meie endi kui ka meie laste ja lastelaste suhtes, kellele me sel juhul pärandame elamiskõlbmatu planeedi ning vananenud tehnoloogia. Samal ajal pakub just rohepööre erakordseid võimalusi nii meie ettevõtetele kui ka tavakodanikele. Rohepöördest võib ja peab saama meie majanduse üks selgeid mootoreid, mis meile tulevikus jätkusuutliku majanduskasvu tagab.
Loodava koalitsiooni eesmärk on rohereformiga tõsta meie majanduse konkurentsivõimet läbi roheenergia tootmise laiendamise. Samuti tahame aidata ettevõtteid muutuda rohelisemaks, sest just see on see, kuhu poole kogu maailm liigub ja kus Eesti ettevõtjad saavad lõigata kasu meie majanduse jaoks. Kõige selle elluviimiseks kujundame praeguse keskkonnaministeeriumi ümber kliima- ja elukeskkonnaministeeriumiks, kuhu alla tulevad ka transport ja energeetika, et oleks võimalik ajada ühtset vaadet.
Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tartu ja veel mõned linnad. Eesti on ka väikesed külad ja asulad, suurem osa Eesti territooriumist on hajaasustatud. Ma tean, et linnastumine pole kaugeltki mitte ainult Eesti probleem ja et linnastumise vastu võitlemiseks pole mingeid lihtsaid lahendusi, aga me peame senisest tõsisemalt tegelema ka meie regionaalse arenguga. Me oleme näinud, et regionaalne ebavõrdsus on suurenenud ja kõik piirkonnad ei ole Eestis arenenud võrdse kiirusega, seetõttu oleme võtnud eesmärgiks regionaalse ebavõrdsuse vähendamise. See tähendab seda, et kujundame ümber kohalike omavalitsuste rahastusmudeli ja anname omavalitsustele võimaluse laiendada oma tulubaasi. See peaks võimaldama kohalikel omavalitsustel ka kaugemates Eestimaa paikades pakkuda teenuseid, mida inimestel on vaja. Oleme otsustanud ka suunata senisest rohkem investeeringuid väikepiirkondade konkurentsivõimesse.
Veel üks asi, millega see koalitsioon tegeleb ja millest tahan kõneleda, on väärtusküsimused. Me oleme edukas läänelik riik ja me tahame kuuluda Põhjamaisesse väärtusruumi. See tähendab ka vähemuste õiguste austamist võrdsel tasemel kõigi teiste ühiskonnaliikmetega. Uskuge mind, kuigi käib sõda ja ajad on rasked, käib elu edasi. Inimesed kohtuvad, armuvad, kolivad kokku – vahel ka lahku – ja inimesed abielluvad. Loodav koalitsioon on otsustanud muuta kehtivat perekonnaseadust nii, et see võrdsustaks seaduse silmis kõik inimesed. Ma räägin loomulikult abieluvõrdsusest. Lisaks sellele oleme otsustanud õiendada ära ühe vana võla ja kehtestada kooseluseaduse rakendusaktid. Seeläbi saab kooseluseadus lõpuks ometi selleks, milleks ta algusest peale mõeldud oli – sooneutraalseks kooselu reguleerimise aktiks. Mitteabieluline kooselu on sooneutraalselt juba ammu reguleeritud Põhjamaades, seda kasvõi seepärast, et nii Eestis kui ülejäänud Põhjamaades sünnib suurem osa lapsi väljaspool abielu. Paljud inimesed eelistavad tänapäeval mitte abielluda, aga riigipoolset õiguslikku kaitset vajavad tegelikult kõikides kooseluvormides elavad inimesed sõltumata oma soost, nahavärvist, rahvusest või religioonist. Riik ei pea takistama inimeste soovi üksteist armastada ja koos elada, riik peab vajadusel toetama inimesi juriidilise raamistikuga. Sellega tõmbame loodetavasti joone alla juba aastaid kestnud punnseisule, mis on täiesti asjatult lõhestanud meie ühiskonda. Ma loodan südamest, et riigikogu toetab meie initsiatiivi nendes küsimustes üksmeelselt.
Head riigikogu liikmed!
Mul oleks teile tegelikult veel palju-palju rääkida kõigist meie plaanidest, aga tõmban siinjuures oma ettekandele joone alla. Loodava valitsuse koalitsioonilepe on mahukas ja hõlmab pea kõiki elualasid. Lugege seda, kiitke või laitke, mõelge kaasa ja andke meile uusi ideid. Ma tahan siinkohal tänada varasema koostöö eest nii Keskerakonda kui Isamaad. Ja ma tahan tänada pingeliste arutelude eest Eesti200 ning sotsiaaldemokraate. Ning loomulikult tänan ma kõiki oma koduerakonna liikmeid selle panuse eest. Ma olen kindel, et uus valitsus saab olema toimekas ning tulemusrikas. See ei saa olema lihtne, sest ajad on jätkuvalt keerulised ja meie ees seisvad ülesanded väga rasked. Aga me saame hakkama. Nii nagu eesti rahvas on alati hakkama saanud. Ja olgem ausad, me pole mitte ainult hakkama saanud, me oleme tegelikult olnud üliedukad. Miks ei peaks me seda olema ka tulevikus? Küsimus ja vastus on meie endi kätes. Me suudame saavutada kõike, mida tahame. Sest me olemegi selline rahvas – põikpäine, kangekaelne, töökas ja edukas. Meil on nii mõistust kui südant küllaga, me suudame aidata hädasolijaid ja samas korraldada oma riigi elu selliselt, et ka meie järeltulijatel on siin hea ja uhke elada.
Austatud Riigikogu liikmed. Tänan teid ja palun teie toetust valitsuse moodustamiseks. Jõudu meile kõigile!
Valitsus.ee
