Peaminister Kaja Kallas esines täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega, et anda ülevaade koroonaviiruse mõjude leevendamise kavast, mis kirjeldab otsuste langetamise põhimõtteid ja vajalikke tegevusi, et Eesti elu saaks koroonakriisist taastuda.
Peaministri sõnul on koroonaviiruse mõjude leevendamise kava uus, praktiline ja lihtsasti kasutatav kontseptsioon Eesti elu korraldamiseks. Kallas selgitas, et niinimetatud valges raamatus avaneb laiem plaan sellest, kuidas edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada. Samuti on valges raamatus ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, iga inimene, organisatsioon ja ettevõte. „Me tahame jõuda olukorda, kus ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab, selleks et ohutase ei tõuseks punaseni,“ lisas valitsusjuht.
Peaminister märkis, et koroonaviirusega seotud olukorra hindamiseks võetakse kasutusele neljatasemeline riskide süsteem – roheline, kollane, oranž, punane. Nendega tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. „Riskitasemete puhul on kirjeldatud tegevused, millega iga inimene, organisatsioon ja riik saavad koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata,“ rääkis Kallas. Käitumispõhimõtetele lisanduvad valdkondlikud kokkulepped eneseregulatsiooniks. Valitsusjuhi sõnul otsustaks ohutaseme tõstmise või langetamise valitsus koos teadusnõukojaga.
Kallase sõnul ei ole kavas kirjas konkreetseid numbrilisi mõõdikuid, mida ohutasemete arvestamisel jälgida. „Aasta koroonaga on õpetanud, et näitajaid, mida arvestada, on palju ja need on pidevas muutumises koos olukorra arengutega. See, mida me pidasime väga kõrgeks ehk punaseks riskitasemeks eelmisel kevadel, tundub täna madal ehk roheline ohutase,“ ütles ta. Peaminister märkis, et oluline on jätta ruumi paindlikkusele, et olude muutudes ka vastavalt mõõdikuid kohandada.
Valitsusjuht märkis, et reeglite loomisega ei soovita tekitada olukorda, kus valitsus seab inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttelisi tingimusi. „Vastupidi, me tahame kaasata kogu ühiskonda, et kõik ja igaüks tunneksid oma rolli ja vastutust viiruse leviku vähendamisel,“ rääkis ta. Peaministri sõnul alustatakse tänasest aruteludega, et kõik sektorid, mida senised piirangud on puudutanud, saaksid välja pakkuda oma ettepanekud valdkondlikuks tegutsemiseks, et viiruseohtu vähendada. „See on suur pilt, mille joonistame lõpuks koos kokku,“ rääkis peaminister. „Nii astume koos olulise sammu, et edaspidi vältida ühiskonna vajadust lukku keerata ja hoida Eesti elu, Eesti majandust, Eesti inimesi.“
Peaministri sõnul leiab kavast ka riigi pikaajalised ning lühiajalised planeeritavad tegevused koroonaviiruse mõjude juhtimisel ja ühiskonna tugevdamisel. Ühe tegevusena rõhutas Kallas vajadust luua meditsiinitöötajate reserv. „See toimiks sarnaselt kaitseväe reservile, kust spetsiaalse väljaõppega reservväelased kutsutakse kriisihetkel appi,“ rääkis ta. „Olgu need siis meditsiinitudengid, praktiseerimise lõpetanud arstid-õed, kaitseväe parameedikud või vabatahtlikud, kes tahavad kriisis aidata. Reservi peaksime valmistama ette just ajal, kui meil kõige akuutsemat kriisi ei ole,“ lisas valitsusjuht.
Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Urmas Reinsalu (I), Mart Helme (EKRE) ja peaminister Kaja Kallas.
Riigikogu sai ülevaate spordipoliitika põhialuste täitmisest
Riigikogu kuulas tänasel istungil ka kultuuriminister Anneli Oti ettekannet Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest.
Kultuuriminister märkis, et 2020. aasta oli kahtlemata väga erandlik. „Spordiaasta ei jõudnud õigeid tuure sisse võttagi, kui ülemaailmse pandeemia tõttu peatus spordielu pea täielikult,“ rääkis ta. Positiivsena tõi minister aga esile Rally Estoniat, mis toimus esmakordselt Lõuna-Eestis MM-etapina. „Näitasime kogu maailmale, et Eesti on ralliriik ja eestlane rallirahvas. Kõrgetasemeline korraldus viis Rally Estonia autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse ka sel ja järgmisel aastal,“ ütles ta. „Keeruline olukord maailmas oli võtmeteguriks, mis lõi Eestile võimaluse ning suutsime selle suurepäraselt ära kasutada.“
Ühe suurima murekohana tõi minister esile eestlaste vähest liikumisaktiivsust. „Ütlus „Terves kehas terve vaim“ on tänapäeval tähenduslikum kui kunagi varem. Kuidas suurendada inimeste kehalist aktiivsust, on küsimus, mis pole aktuaalne ainuüksi Eestis, vaid ka kogu ülejäänud maailmas,“ märkis Ott. Ta viitas, et Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt tegeleb 40% Eesti täiskasvanutest liikumisharrastusega kaks korda nädalas vähemalt 30 minutit. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt antud liikumissoovituse kohaselt peaksid täiskasvanud olema mõõdukalt kehaliselt aktiivselt minimaalselt aga 150-300 minutit nädalas. „Liikumine on võimalus teha oma kehale teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa,“ rõhutas ta.
Oti sõnul on Eesti 2035 strateegia eesmärgiks, et vähemalt 55% inimestest liiguks igapäevaselt tööle ühissõiduki, jalgrattaga või jala. „Harjumusi on raske muuta, sest kui on valida, kas sõita hommikul tööle ratta või autoga, siis eelistame kindlalt viimast,“ märkis ta. Kultuuriministri sõnul tuleb liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha koostööd valdkondade üleselt, kuid oluline on ka omavalitsuste roll, kes tänu läbimõeldud avalikule ruumile saavad kõige enam soodustada aktiivset eluviisi, pidades mugavuse kõrval oluliseks liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile.
Rääkides viimasel ajal avalikkuse ette jõudnud ahistamisjuhtumitest, rõhutas minister, et sellistel intsidentidel pole spordis kohta. „Igasugune tahtevastane tegevus, sealhulgas seksuaalne vägivald alaealiste suhtes on täiesti lubamatu,“ ütles Ott. Ta toonitas, et iga inimene, eriti aga laps ja noor peab spordist saama ainult positiivse mälestuse ja kasuliku kogemuse eluks. „Viimaste uudiste valguses peame astuma veelgi jõulisemaid samme, et see nii ka tõesti oleks.“ Ta kutsus kõiki üles märkama meie ümber toimuvat ja kahtlustest teavitama selleks loodud asutusi.
Ühe spordivaldkonna regulatsioonidega seotud olulise arenguna tõi minister esile dopinguainete vahendamise ja dopingu kasutamisele kallutamise eest kriminaalkorras karistamist. „Iga dopingujuhtum murendab usku puhtasse sporti ning paneb pinge alla kõik sportlased, kes on saavutanud või soovivad tulevikus saavutada häid tulemusi ausal teel,“ märkis Ott. Samuti märkis ta ära möödunud aastal jõustunud eriregulatsiooni sportlasestipendiumi ja -toetuse maksmiseks, mis aitab vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsema olukorra.
Kultuuriministri sõnul eraldati ministeeriumi 2020. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 48,2 miljonit eurot. Ta rõhutas, et lisaks riigi panusele on ülimalt oluline ka kohalike omavalitsuste toetus valdkonnale. Samuti märkis Ott, et 2020. aastal toetas riik treeneritele töötasude maksmist 7,25 miljoni euroga. Ministri sõnul toimus treenerikutsete arvus järsk tõus – protsessi on mõjutanud treeneritele antav toetus nii üleriigiliselt kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, spordialaliitude hoolikam tegevus ja koolitustoetused treenerikutse omandajatele.
Minister puudutas ka paraspordi toetamist. „Puudega inimesed tähtsustavad üha enam liikuvat ja sportliku eluviisi ning kahtlemata peab riik tagama neile selleks head tingimused,“ rääkis Ott. Ta märkis, et riik toetas puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevust 2020. aastal miljoni euroga. Samuti toonitas ta, et ka koroonaviirusega seotud piirangute sätestamisel on arvestatud sellega, et treeningtegevuse piiranguid ei kohaldata puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Dmitri Dmitrijev (K), Kristina Šmigun-Vähi (RE), Indrek Saar (SDE) ning Raivo Tamm (I).
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) luuakse regulatsioon, mis võimaldab otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega. Selline õigus ei laiene väärteotoimikus olevatele teiste isikute eriliiki isikuandmetele. Kehtiv regulatsioon takistab väärteo tõttu kahju saanud isikutel oma õigusi piisava efektiivsusega kaitsta.
Muudatus hõlmab lisaks väärteo tõttu vahetult varalist kahju saanud isikutele ka neid isikuid, kellel on otseselt väärteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, sest nt liiklusõnnetuste puhul esineb vahel olukordi, kus ainsaks kahjuks ongi tervisekahjustus. Isikute ringi on piiritletud otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikutega selleks, et vältida vaidlusi moraalse kahju osas, mis väärteomenetluses üldreeglina ka võimalik ei tohiks olla.
Muudatus annab võimaluse väärteo asjaoludega tutvumise pinnalt kaaluda, kas kohtusse pöördumine tsiviilhagiga on põhjendatud või mitte ja kas on võimalik saavutada kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamise osas. Vastasel korral peaks väärteo tagajärjel vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isik ja tema esindaja kõigepealt pöörduma kohtusse, kes siis saaks väärteotoimiku kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda.
Samuti sätestatakse eelnõuga väärteotoimikust koopiate saamise eesmärgipärasus. Menetleja väljastab vastava taotluse esitamisel täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Lisaks otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikule ja tema esindajale on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal.
