Peaminister Kristen Michali juhitud Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonivalitsus on olnud ametis ühe aasta. Selle aja jooksul keskendus valitsus Eesti julgeoleku tugevdamisele, majanduse konkurentsivõime kasvatamisele ning inimeste toimetuleku parandamisele. Olulised reformid viidi ellu hariduses, energeetikas, riigikaitses, sotsiaalvaldkonnas ja riigikorralduses.
Haridus- ja teadusministeerium
- Üleminek eestikeelsele õppele
Jätkame eestikeelsele õppele üleminekut. Tänavu alustasid eesti keeles õppimist kõik 2. ja 5. klassid ning kutsekoolid. See tugevdab ühtset haridusruumi ja eesti keele rolli.
- Kutsekeskhariduse reform
Valmisid 32 uut rakendusgümnaasiumi õppekava ja algab vastuvõtt uutele erialadele. Reform muudab kutsehariduse paindlikumaks ja tööturu vajadustele vastavaks. Eesmärk on tõsta erialase hariduse atraktiivsust.
- Õppimiskohustuse pikendamine
Alustasime reformi, mille järgi peavad kõik põhikooli lõpetajad jätkama õpinguid. Luuakse rohkem paindlikke õppekohti eri vajadustega noortele. Minimaalne nõutav haridustase tõuseb kesk- või kutsehariduseni.
Justiits- ja digiministeerium
- Bürokraatia vähendamine
Kehtestasime üks sisse, üks välja ehk halduskoormuse tasakaalustamise reegli, mis nõuab iga uue kohustuse puhul mõne vana kaotamist. Määruste revisjoni käigus Vaatasime läbi ca 4000 määrust ja kaotame või leevendame nõudeid igas viiendas. See vähendab ebavajalikku halduskoormust nii inimestele, ettevõtetele kui riigile.
- Kohtumenetluse kiirendamine
Valmistasime ette kohtumenetluse kiirendamise eelnõu, mis lihtsustab menetlusi ja suurendab kohtunike spetsialiseerumist. Muudatused aitavad kiiremini lahendada lihtsamaid asju ning suunata ressursid keerulisematele juhtumitele, mh kiireneb taastuvenergia projektidega seotud vaidluste lahendamine.
- Andmenõusolekuteenus
Lõime ainulaadse süsteemi, mis võimaldab inimestel hallata oma andmete kasutamist ühest kohast. See annab inimestele suurema kontrolli, riigile ühtse andmevahetuse mehhanismi ja ettevõtetele uued võimalused teenuste arendamiseks. Digiriigina on Eesti astunud sellega suure sammu edasi.
Kaitseministeerium
- Riigikaitse rahastamine ja investeeringud
Täitsime täielikult eelmise aasta hanke- ja investeerimiskava. Tagasime sõjalise riigikaitse rahastuse vähemalt 5% tasemel SKT-st. See võimaldab järjepidevalt arendada Eesti kaitsevõimet.
- Pikaajaline kaitseplaneerimine
Koostasime 10 aasta riigikaitse arengukava. See loob selge ja pikaajalise suuna Eesti kaitsevõime arendamiseks. Plaan keskendub nii võimekuste kasvule kui valmisoleku tõstmisele.
- Kaitsetööstuse arendamine
Käivitasime kaitsetööstuse vastuostud suurte partneritega nagu Hanwha ja Lockheed. Arendame kaitsetööstusparke ja -ettevõtteid, sealhulgas laskemoona ja droonitehnoloogia valdkonnas. See tugevdab Eesti kaitsetööstust ja majandust tervikuna.
Kliimaministeerium
Energeetika- ja keskkonnaminister
- Õigusraam Eestisse tuumajaama rajamiseks
Saatsime Riigikokku tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, mis loob võimaluse rajada Eestisse tuumajaam. See annaks puhta ja stabiilse elektrivõimsuse. Lühiajaliselt tagame varustuskindluse juhitavate gaasijaamadega.
- Puhas energia hakkab katma suurema osa tarbimisest
Kuulutasime välja tuuleenergia viimase vähempakkumise, millega jõuame Eestis taastuvenergia optimaalse tasemeni ehk ca 70-80% tarbimisest.
- Looduskaitselise maa väljaostmine
Kasvatasime hüppeliselt eraomanikelt looduskaitselise maa ostmist. Mullu ostetud 911 hektarit moodustab pea kolmandiku viimase kaheksa aasta tööst. Sellel ajal on kokku ostetud 2500 ha looduskaitselist maad.
Taristuminister
- Teedehoidu järgmisel neljal aastal enam kui miljard eurot
Tänavu suuname teehoidu 281 miljonit eurot. See lasi meil alustada seni suurima neljarealiste maanteede ehitusprogrammiga, maanteede remontimisega, kruusateede mustkatte alla viimisega ja liiklusohtlike kohtade likvideerimisega.
- Viisime ellu jäätmereformi
Jäätmete liigiti sorteerimine muutub inimeste jaoks lihtsamaks ja hinnastamine õiglasemaks. Reform toetab keskkonnasäästlikku majandust ja ringlussevõtutööstust.
- Rail Baltic liigub täie hooga edasi
Põhitrassi ehituseks sõlmiti aegade suurimad taristulepingud, mis kindlustavad ehitusvõimekuse kogu Eesti trassil ja on kaetud ka rahastusega.
Kultuuriministeerium
- Kultuuri- ja spordivaldkonna toetamine
Tõsteti kultuuritöötajate, treenerite ja kollektiivijuhtide palka. See aitab väärtustada valdkonna töötajaid ja tagada järelkasvu. Kultuurivaldkond oli õpetajate ja sisejulgeoleku kõval üks prioriteetsetest palgatõusu saajatest.
- Tippspordi arendamine
Suurendasime Team Estonia eelarvet 9,7 miljoni euroni. Lisaraha toetab sportlasi, koondisi ja tugiteenuseid. Eesmärk on parandada Eesti sportlaste konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasemel.
- Rahvusvaheline nähtavus kultuuris
Film Estonia tagasimakse tõusis 40%-ni, et tuua Eestisse rohkem rahvusvahelisi produktsioone. Samuti kahekordistati suurürituste toetus 4 miljoni euroni. See aitab tõsta Eesti nähtavust maailmas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
- Oskustöötajate kaasamine
Tööstusettevõtete mure lahendamiseks kehtestasime oskustöötajate erandi, mis lubab napi tööjõu puhul paindlikumalt kaasata vajalikke välisspetsialiste. See aitab kasvatada nii ettevõtteid kui Eesti majandust. Samal ajal säilivad ranged julgeolekunõuded.
- Paindlik töökorraldus
Kehtestasime töötaja ja tööandja vahel võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkulepe. See annab rohkem vabadust töökoormuse kujundamisel. Paindlik tööleping võimaldab tööaega ja -koormust vastavalt vajadusele reguleerida. Näiteks muutub tööandja töömaht hooajaliselt, või soovib töötaja olenevalt tervisest või koolikoormusest teha tööd rohkem või vähem.
- Taastuvenergia tasu ülempiir energiamahukatele ettevõtetele
Vähendame taastuvenergia tasu energiamahukatele ettevõtetele. Aitab hoida meie suurtööstuste energiahinnad rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimelisemad. Taastuvenergia tasu soodustuse sihtgrupiks on ettevõtja, kelle aastane elektritarbimine on suurem kui 1 GWh.
Rahandusministeerium
- Ühetaoline tulumaksuvaba miinimum
Alates 2026. aastast kehtib kõigile inimestele ühetaoline 700-eurone tulumaksuvaba miinimum. See muudab maksusüsteemi lihtsamaks ja arusaadavamaks. Samuti suurendab see inimeste netosissetulekut.
- Riigihanked muutuvad lihtsamaks
Lihtsustasime riigihangete eelnõu, mis vähendab halduskoormust nii riigile kui ettevõtjatele. See puudutab eeskätt väiksema mahuga hangete reegleid ja bürokraatia kärpimist. Hangete läbiviimine muutub kiiremaks ja süsteem paindlikumaks.
- Tõhusam eelarvekasutus
Eelarvejääk vähenes märkimisväärselt ja on viimase kuue aasta väikseim. Kulude ja investeeringute kasutus on muutunud täpsemaks. See toetab riigirahanduse paremat seisu.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
- Toidujulgeoleku tugevdamine
Toidujulgeolek kujunes terviklikuks poliitikaks, mis hõlmab kogu ahelat tootmisest logistikani. Suurendati valmisolekut kriisideks ja tarneahela katkestusteks. See aitab tagada toidu kättesaadavuse ka keerulistes olukordades.
- Ühistranspordi arendamine
Ühistranspordi rahastust suurendati ning teenust arendati edasi. Käivitati uued lahendused, nagu taktsõiduplaanid ja ühtne piletisüsteem Tallinna ja Harjumaa vahel. See muudab liikumise mugavamaks ja paremini ühendatuks.
- Sigade Aafrika katku ohjamine
Riik suunas ligi 20 miljonit eurot tauditõrjesse ja bioohutusse. Tänu sellele püsis sektor toimivana ning toidutarneahel ei katkenud. Toetati ka sektori taastumist pärast kriisi.
Siseministeerium
- Läbimurre elanikkonnakaitses
Võtsime vastu hädaolukorraseaduse, mis parandas riigi kriisivalmidust ja tõi selgemad nõuded varjumiskohtade loomiseks. Arendasime ohuteavitussüsteemi, et inimesed saaksid kriisiolukorras kiiret ja usaldusväärset infot. Lõime kogukonnafondi, et rohujuuretasandil oleks rohkem vahendeid, teadmisi ja kindlustunnet kriisidega toimetulekuks.
- Perevägivalla ennetamine
Andsime politseile võimaluse kehtestada lähisuhtevägivalla juhtumites kuni 72-tunnine viibimiskeeld. See annab ohvritele kiirema ja tõhusama kaitse. Muudatus aitab ennetada vägivalla kordumist.
- Relvaseaduse kaasajastamine
Uuendasime relvaseadust, et relva omamise kord oleks lihtsam. Samal ajal säilib tõhus kontroll relvade andmise üle. Eelkõige toetavad muudatused Eesti inimeste kaitsetahet, aga ka jahindust ja laskesporti.
Sotsiaalministeerium
- Toimetulekutoetuse suurendamine
Tõstsime toimetulekutoetust ja muutsime selle inimestele kättesaadavamaks. Toetuse määramisel arvestatakse nüüd paremini inimeste tegelikku majanduslikku olukorda. See parandab abi kättesaadavust ja vähendab vaesusriski.
- Personaalmeditsiin jõuab inimeste igapäevaellu
Lõime õiguslik aluse personaalmeditsiini laiemaks kasutuselevõtuks. Geeniandmete kasutamine aitab tulevikus ennetada haigusi, parandada ravitulemusi ja vähendada kulusid. Esimesena hakatakse geeniandmeid kasutama rinnavähi varasel avastamisel.
- Tervisekassa jätkusuutlikkus
Vähendasime Tervisekassa puudujääki. Saavutasime kokkuhoiu parema korralduse, haiglaravimite ühishangete ja digilahenduste jm abil. See aitab vältida ravimahtude kärpimist tulevikus.
Välisministeerium
- Rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine
Tõstsime õhupiiri rikkumised NATO ja ÜRO tasandil rahvusvahelise julgeoleku keskmesse. Artikkel 4 käivitamine ja julgeolekunõukogu toimumine näitasid hästi toimivaid ja efektiivseid NATO liitlassuhteid. See aitas tugevdada liitlaste ühispositsiooni ja reageerimisvalmidust.
- Ukraina toetamine ja koostöö
Suurendasime Eesti panust Ukraina ülesehitamisse. Viisime ellu projekte Žõtomõris ja Kiievis. Samuti valmistume 2027. aastal Eestis toimuva Ukraina reformikonverentsiks URC2027.
- Piirkondliku koostöö tugevdamine
NB8 eesistujana suurendame koostööformaadi poliitilist kaalu ja nähtavust. Tugevdame Põhja- ja Baltimaade koostööd julgeolekuküsimustes.
