Peaminister Kaja Kallas rõhutas eile Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide videokohtumisel, et COVID-19 tervisekriisist ülesaamiseks on vaja kindlustada, et ravimitootjad oma lepinguid täidaksid ja vaktsiinitarneid suurendaksid, et võimaldada inimestele kiiremat vaktsineerimist.
Kallase sõnul on tervisekriisist väljumisel võtmetähtsusega vaktsineerimine. „See on meie peamine prioriteet. Selleks vajame kiiremini rohkem vaktsiinitarneid, ravimitootjad peavad oma kohustusi täitma,“ sõnas Kallas ning väljendas toetust Euroopa Komisjoni tegevusele tarnete suurendamiseks. Peaminister kinnitas, et Eesti on igal juhul kohe, kui vaktsiinidooside kogused suurenevad, valmis vaktsineerimistempot tõstma.
„Samas on mul hea meel, et Eesti kuulub vaktsineerimistempolt Euroopa Liidus esikolmikusse. Selle eest avaldan tänu kõigile meie perearstidele ja tervishoiutöötajatele, kes vaktsineerimist edukalt läbi viivad,“ sõnas peaminister. Eestis oli eilseks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 177 457 inimesele ning kaks vaktsiinidoosi on saanud 58 143 inimest.
Kallas märkis, et möödunud nädalal saabus positiivne uudis Pfizer/BionTechilt, mille kohaselt tarnib ravimitootja Euroopa Liidule kiirendatud korras teise kvartali jooksul varasematele kokkulepetele lisaks veel 10 miljonit lisadoosi. „Eesti on küsinud lisakogust vaktsiinidoose, et kiiremas korras tõsta riskirühmade vaktsineerimist,“ sõnas peaminister.
Euroopa Komisjoni hinnangul peaksid vaktsiinitarned teises kvartalis kolme- kuni neljakordselt kasvama. Aprillist lisandub ka Jansseni vaktsiin, millele Eesti on teinud eellepingu raames tellimuse dooside saamiseks 300 000 inimesele.
ELi riigijuhid arutasid ka koroonavaktsiini ekspordikontrolli küsimusi. Peaminister Kallas väljendas toetust Euroopa Komisjoni eilsele ettepanekule tugevdada ekspordikontrolli ning tõi esile, et ennekõike tuleks seda kasutada võrdsete võimaluste loomiseks.
Riigijuhtidel oli kõne all ka Euroopa Komisjoni poolt möödunud nädalal esitatud algatus uue rohelise digitõendi kasutuselevõtu kohta ajaks, mil epidemioloogiline olukord võimaldab taas Euroopas rohkem liikuda. See hõlmab endas kolme erinevat tõendit: lisaks vaktsineerimistõendile ka testi- ning läbipõdemise tõendit, mida liikmesriigid võivad kasutada näiteks isolatsioonikohustusest vabastamise korral.
Kallas märkis, et Eesti toetab uue rohelise digitõendi kasutuselevõttu ning avaldas lootust, et juunis jõutakse kokkuleppele Euroopa Parlamendiga. „Euroopa Liidul on siin reaalne võimalus olla maailmas teerajajaks, kui oleme piisavalt kiired. Eesti on Euroopa Liidus olnud üheks selle teema tõstatajaks, kuna panustame ka Maailma Terviseorganisatsiooni töösse üleilmse vaktsineerimistõendite kontrollimise usaldusraamistiku loomisel,“ rõhutas Kallas.
ELi riigijuhtide kohtumisega ühines eile õhtul video vahendusel Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, kes rääkis võimalustest, kuidas tugevdada veelgi Euroopa Liidu ja USA koostööd. ELi ja Ameerika Ühendriikide tihe koostöö on väga oluline, et seista ühistel väärtustel ja reeglitel põhineva maailmakorra eest ning tulla toime praeguste keeruliste väljakutsetega, olgu selleks siis näiteks mure kliimamuutuste pärast, võitlus koroonapandeemiaga või rahvusvaheliste kaubandusküsimuste lahendamine.
27 liikmesriigi juhid käsitlesid videokohtumisel veel Euroopa konkurentsivõime ja siseturu vastupidavuse tagamiseks vajalikku digipööret, milleks loob Kallase sõnul hea raamistiku Euroopa Komisjoni esitatud algatus Euroopa digikompassist.
„Järgmise kümne aasta jooksul on vaja kasvatada Euroopa suutlikkust ja tehnoloogilist võimekust kõigis digitaalse siseturu valdkondades. Selle eelduseks on hästi toimiv siseturg, koostöö meie üleilmsete partneritega, andmete vaba liikumine, valitsuste eestvedav roll infoühiskonna loomisel ning kiired ja sujuvad investeeringud Euroopa Liidu vahenditest,“ sõnas Kallas. Euroopa Komisjon on seadnud ka näiteks eesmärgiks, et aastaks 2030 kasutaksid 80% Euroopa elanikest digitaalsel identiteedil põhinevaid lahendusi, näiteks digiallkirja.
Välisteemade arutelul käsitlesid riigijuhid arenguid Vahemere idaosas.
Euroala tippkohtumise fookuses oli euro rahvusvahelise rolli suurendamine. Kallas märkis, et euro positsiooni tugevdamiseks on esmatähtis kindel majandus- ja rahaliit. Jätkata tuleb liikmesriikide majanduste taaskäivitamisega ning pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu arendamisega.
