Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Eestis visiidil viibiva NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
Peaminister Kallase sõnul on julgeolekuolukord Euroopas tundmatuseni muutunud ning Euroopa pinnal käib sõda, mille sarnast nägime viimati II maailmasõja ajal. „200 000 Putini sõdurit ründavad rahumeelset riiki. Pommitavad elumaju, haiglaid, koole, lasteaedu – panevad toime kõige hirmsamaid kuritegusid,“ lausus Kallas. „Venemaa juhtidest on saanud sulaselged agressorid ja Vene riigist paariariik, mis tuleb poliitiliselt ja majanduslikult isoleerida,“ lisas ta.
Peaministri sõnul vajab kaasagressor Valgevene režiim samamoodi karme meetmeid. „Ukraina on teatanud, et ka Lukašenka väed on sisenenud Ukraina territooriumile. Seeläbi on Valgevenest saanud agressor,“ sõnas Kallas.
„Meie kõigi kohus on toetada Ukrainat, hetkel on väga oluline sõjalise abi ja humanitaarabi kiire kohalejõudmine ning sõjapõgenike abistamine,“ ütles Kallas. Venemaa eestveetud massiivse agressiooni tõttu arutati kohtumisel võimalusi, kuidas allianss saab Ukrainat aidata. „Liitlased saadavad Ukrainale kahepoolselt relvastust, aga ka rahalist- ja humanitaarabi,“ sõnas Kallas.
Peaminister Kaja Kallas rõhutas, et elu paariariigi kõrval nõuab kiiremaid muudatusi ka meie kaitses ja NATO peab uue reaalsusega ruttu kohanema. „Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA ja Taani on teinud olulised sammud oma kohaolu suurendamiseks Eestis,“ sõnas Kallas. „Samas on idatiiva tugevdamiseks vaja veelgi kaalukamaid otsuseid püsiva kohalolu suurendamiseks. Need on ettevalmistamisel Madridi tippkohtumiseks,“ lisas ta.
Kohtumisel osalesid ka väliminister Eva-Maria Liimets ja kaitseminister Kalle Laanet.
Välisminister Liimetsa sõnul kinnitas tänane kohtumine, et NATO liitlased on praegusel kriitilisel julgeoleku ajal ühtsed ja valmis seisma silmitsi kõigi ohtude ja väljakutsetega. Eesti koos oma liitlaste ja partneritega jätkab kindlalt ka Ukraina toetamist, seda nii humanitaar- kui ka kaitsealase abiga.
„Tahan rõhutada, et NATO on kaitseplaanide käivitamise näol teinud olulise sammu liitlaste kaitsmiseks ja Venemaa heidutamiseks, tegu on ennetava meetmega tagamaks liitlaste vägede ja sõjaliste võimete paiknemine õigel ajal õiges kohas,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet, kes kinnitas, et vahetut ohtu Eestile endiselt ei ole, kuid allianss peab kasvavatele riskidele olema valmis reageerima.
