Peaminister Kaja Kallas arutas eile Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnsoni kutsel Ühendekspeditsiooniväkke (Joint Expeditionary Force, JEF) kuuluvate riikide liidritega täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks. Samuti kõneldi sellest, kuidas tõsta JEFi võimekust senisest operatiivsemalt Põhja-Balti piirkonna julgeolekusse panustada.
Peaminister Kaja Kallase sõnul rõhutasid kohtumisel osalenud riigijuhid, et Putini sõda Ukraina vastu peab läbi kukkuma. „Meie sihiks on Putini täielik isolatsioon,“ ütles Kallas. Peaminister märkis, et Venemaa jõhker agressioon on põhjustanud Ukraina inimestele kirjeldamatud kannatused ja peame jätkama Ukraina igakülgset abistamist iseseisvuse kaitsel. „Kõige tähtsam on jätkuvalt sõjaline abi, aga üha kriitilisemaks muutub ka humanitaarabi, sealhulgas ravimid, toit ja joogivesi,“ ütles Kallas ning lisas, et siinkohal tuleb tagada humanitaar- ja transpordikoridoride toimimine. Eesti on Ukrainale andnud sõjalist- ja humanitaarabi üle 220 miljon euro väärtuses ning jätkab Ukraina toetamist.
Kallas märkis, et ukrainlaste vankumatu vaprus oma kodumaa kaitsemisel ja Lääneriikide ühtsus Venemaa agressioonile vastamisel on tulnud Putinile halva üllatusena. „Seetõttu tuleb meil jätkata Putini ja ka kaasosalise Lukašenka režiimi isoleerimisega vabast maailmast,“ ütles ta. „Sanktsioonid avaldavad juba oma esialgset mõju, kuid seni, kuni agressori sõjamasin ei peatu, peame olema valmis rakendama uusi karme tegevusi agressiooni hinna tõstmiseks,“ sõnas Kallas.
Peaminister rõhutas, et Ukraina vastu korda saadetud sõjakuriteod ei jää kohtumõistmiseta. „Putini režiim võetakse vastutusele. Toetame igati Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd, kes on uurimist alustanud,“ ütles Kallas.
Samuti tõdes Kallas, et Putini sõjaline agressioon Ukraina vastu on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda jäädavalt ning uus reaalsus nõuab meilt kiiret kohanemist ja suuremaid investeeringuid kaitsesse. „Tänan Ühendkuningriiki, Prantsusmaad, Taanit, Ameerika Ühendriike ja teisi liitlasi, kes on juba oma kaitsealast kohalolu Eestis suurendanud või siin erinevatest õppustest osa võtavad,“ märkis Kallas. „Meie piirkonna julgeoleku tagamiseks on oluline kaitsekoostöö kõikides formaatides. Just seetõttu tuleb astuda konkreetseid samme, sealhulgas õppuste korraldamist, et ka JEFi raames tehtav kindlustaks senisest enam Põhja-Balti piirkonna julgeolekut,“ ütles Kallas.
Täna jätkuvad arutelud selle üle, kuidas JEFi riigid saaksid senist kaitsekoostööd veelgi tihendada. Tänasel kohtumisel esindab Eestit kaitseminister Kalle Laanet.
Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi juhitud kaitsekoostööformaat, mis loodi 2018. aastal ja kuhu lisaks Ühendkuningriigile kuuluvad Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ning Island. Ühendekspeditsiooniväel on tähtis roll Läänemere piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakus nii poliitilises kui kaitsealases võtmes. JEF on valmis kiirelt reageerima merel, maal ja õhus. Kriisiolukorras on JEFi esmane roll kiire reageerimine ja väesiire, millest tulenevalt on oluline osalevate riikide koostegutsemisvõime tõhustamine
