Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Mihhail Lotmani, Priit Sibula, Raivo Tamme, Andres Metsoja, Tarmo Kruusimäe ja Üllar Saaremäe esitatud arupärimisele energia hinnatõusude kompenseerimise probleemide kohta vastas peaminister Kaja Kallas.
Arupärijad soovisid teada, millest on tingitud venitamine toetusmeetmete käivitamisel.
Kallas selgitas, et valitsus on otsustanud järgmised energia hinna tõusu kompenseerimise meetmed. Esiteks, elektri võrgutasu 50-protsendiline alandus kogumaksumusega 88,25 miljonit puudutab igat elektritarbijat, nii füüsilisi isikuid kui juriidilisi isikuid. Teiseks, gaasi võrgutasu kaotamine täies ulatuses kogumaksumuses 25,08 miljonit. See puudutab iga gaasitarbijat, nii füüsilisi isikuid kui ka juriidilisi isikuid. Kolmandaks, on sihitud meede leibkondadele, kus sissetulek pere ühe inimese kohta on alla mediaanpalga. „Hüvitatakse sellisel juhul energiakuludest – ma räägin elektrist, gaasist ja keskküttest – hinna tõusust 80 protsenti. Ja see kehtib septembrist märtsini, ka tagasiulatuvalt,“ märkis peaminister.
Ta lisas, et eelmisel neljapäeval lisati täiendavalt kokku lepitud meetmed. „Kõigepealt – hinnalagi kõikidele kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta, elektri tarbimisele kuni 650 kWh. Selle arvutab elektrimüüja ise arvelt maha ja see kehtib jaanuarist märtsini. Ja teiseks siis hinnalagi gaasi hinnale kodutarbijatele 65 eurot megavatt-tunni kohta ja seda ületava osa kompenseerib riik 100 protsenti kuni tarbimiseni 2,75 megavatt-tundi. Ja see kehtib jaanuarist märtsini. Äritarbijatele kompenseerime lisaks sajaprotsendiliselt elektri võrgutasu ja see kehtib samuti jaanuarist märtsini,“ loetles Kallas.
Peaminister selgitas, et valitsus võttis vastu esimesed energia hinna tõusu toetusmeetmed oktoobri lõpus ja esimesed toetusmeetmed jõudsid elanikeni kahe nädalaga. Näiteks elektri võrgutasu vähendamise meede kajastus juba novembrikuu arvel oktoobrikuu eest. Ja novembri lõpus ehk kuu aega peale valitsuse otsuseid kinnitas riigihalduse minister sihistatud toetusmeetme määruse ning selle rakendus koos testperioodiga töötati välja 1,5 kuuga, mis on väga piiratud aeg IT-arenduses. Tavapärane on vähemalt üheksa kuud. Aga see oli vajalik aeg selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid ette valmistada.
Kallas vastas veel Riigikogu liikmete Riina Sikkuti, Helmen Küti, Jaak Juske, Indrek Saare, Heljo Pikhofi, Lauri Läänemetsa, Kalvi Kõva ja Raimond Kaljulaidi esitatud arupärimisele energiahindade šoki mõju leevendamise kohta.
Kallas ütles, et oleme reageerinud kiirelt ja tõhusalt energiahindade tõusu leevendamiseks, esimesed otsused tegime juba oktoobris 2021 ja viimased eelmisel nädalal. „Valitsuse kehtestatud toetusmeetmete maht üksi on juba 325 miljonit. Praeguse seisuga on Eesti programm kodutarbijate ja ettevõtjate toetamiseks üks mahukamaid, pikaajalisemaid ja ulatuslikumaid toetusprogramme kogu Euroopas,“ märkis peaminister.
Siseminister Kristian Jaani vastas arupärimisele Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kärpimise kohta.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal, Heiki Hepner ja Alar Laneman
