Peaminister andis ülevaate koroonaviiruse levikust, rakendatud abinõudest selle piiramiseks ja vaktsineerimise läbiviimisest.
Peaminister selgitas, et oleme pidanud viirusega elama pea aasta. „See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ja ühiskonna toimimise vahel,“ märkis peaminister. Ta toonitas, et need on tõsised otsused, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi.
Kallas ütles, et vastavalt teadusnõukoja ettepanekule otsustati 29. jaanuaril ühtlustada piirangud üle-eestilisteks. „Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine. Haigestumuse intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu,“ nentis peaminister. Tema sõnul on samas pikemas plaanis põhjust olla lootusrikkam kui varem. Selle aasta alguses käivitasime vaktsineerimise ja see võimaldab viirusega koos elamist nii, et Eesti püsib avatud.
Kallas rõhutas, et meil on endiselt hädaolukord. Valitsus teeb oma otsuseid mitmeid näitajaid jälgides, millest üks tähtsamaid on haiglavõrgu võimekus. „Väga suureks mureks on viiruse kõrge levik. Alates eelmise aasta novembrist, kui Eestisse jõudis teine laine, on jõudsalt kasvanud päevane positiivsete testide arv ning positiivsete testide osakaal testides on kõikunud päeviti vahemikus 7–15 protsenti. Kokku on kinnitatud 895 345 laboratoorset testi, millest 58 445 ehk 6,5 protsenti on positiivsed vastused.“
Nakatumiste arv näitab, et viiruse epideemilise levik on Eestis ulatuslik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites ja nii edasi. Kõrgele nakatumisele aitab kaasa inimeste langenud ohutunne seoses koroonaviiruse levikuga.
„Viiruse kontrolli alla saamine on meie igaühe võimuses ja meie kõigi ülesanne. Teadusuuringud on näidanud, et kõige tõhusamad viisid viiruse ohjeldamiseks on need, mis tulenevad inimeste enda käitumisest ja hoolsusest ehk endast ja teistest hoolimisest. Ainult ise vastutustundlikult käitudes enda ja teiste suhtes saame hoida nakatumise madala ja Eesti elu võimalikult avatud.“
Kallas selgitas, et valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid ehk läinud seda teed, mille on valinud meie naaberriigid. „Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem. Oleme lähenenud probleemipõhiselt, sekkunud seal, kus on kolded, ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg. Püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel,“ märkis peaminister.
„Piirangute kehtestamisel hindasime iga piirangu mõju nii majandusele kui inimestele, sest lisaks nähtavatele ohvritele on meie hulgas ka nähtamatuid ohvreid. Alates koroonakriisi algusest on Eesti tööpuudus tõusnud 8,8 protsendini, Ida-Virumaal isegi 14,6 protsendini. Kui suured on lüngad hariduses, me veel ei tea,“ tõdes peaminister.
Peaminister tunnistas, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem, kui tahaks. „Üks asi on, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada. Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ettevalmistamiseks,“ ütles Kallas.
Ta selgitas, et Euroopa Liidus on üldine vaktsiinide defitsiit, lubatud kogused ja reaalsed tarned ei lähe kokku. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused. „Olen andnud tervise- ja tööministrile suunised, et me peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetused, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinike ja kõiki teisi,“ märkis Kallas. Ta ütles, et viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322 inimest. Loomulikult võiks alati rohkem, aga see on väga palju seotud sellega, et vaktsiini lihtsalt ei ole.
Kallas rõhutas lõpetuseks, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Ta pani kõigile südamele: vähendage kokkupuuteid teiste inimestega, püsige kodus! Kui töö võimaldab, siis olgem kodukontoris – sellel on suur mõju viiruse leviku vähendamisele. Kui kaugtööd teha pole võimalik, siis kandke tööl maski ja hoidke distantsi!
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Siret Kotka (K), Helir-Valdor Seeder (I), Indrek Saar (SDE) ja peaminister Kaja Kallas.
Esimene lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõu (323 SE).
Eelnõuga sätestatakse huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ministri poliitilistele nõunikele ning piiratakse julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni avalikustamist.
Seaduse täiendamisel tuginetakse avaliku teenistuse seaduse § 7 lõikele 6, mis määratleb ministrite poliitiliste nõunike mõiste ning mis eristab samuti ministrite nõunikke, kes täidavad abistavaid ja nõustavaid ülesandeid.
Huvide deklaratsiooni esindajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO. Selle eesmärk on hõlmata huvide deklaratsiooni esindajate hulka ka ministrite nn poliitilised nõunikud ehk need nõunikud, kes avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 6 alusel täidavad peaministri, ministri jt juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste lõppemiseni ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Lauri Läänemets (SDE).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Jevgeni Ossinovski, Kalle Grünthal ja Lauri Läänemets.
