Peaminister Kaja Kallas pälvis täna Hamburgis maineka Marion Dönhoffi auhinna, millega tunnustatakse Eesti peaministri tegevust demokraatlike väärtuste eest seismisel ja Euroopa Liidu ning NATO ühtsuse tagamisel vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu.
Peaminister Kaja Kallas meenutas auhinna kättesaamisel peetud kõnes endise Briti peaminister Chamberlaini heameelt 1938. aasta Münchenis tehtud kokkulepete üle, mis viisid tegelikkuses Tšehhoslovakkia annekteerimiseni Natsi-Saksamaa poolt. „Ajalugu näitab ikka ja jälle, kuidas agressorile järgi andmine ei aita kuidagi muuta teda vähem ohtlikumaks. Otsused, mida teeme täna vastusena Venemaa agressioonile, näitavad, kas käes on meie Chamberlaini tund või suudame lõpuks murda Venemaa agressiooni lõputu ringi. Meil lasub nüüd vastutus otsustada ja teha paremini kui minevikus,“ selgitas Kallas.
Kallase sõnul on Ukrainas tegemist tahtekindluse lahinguga. „Selles võitluses ei tohi vaba maailm peljata oma jõudu. Me ei tohi langeda Venemaa valeinformatsiooni lõksu, mis üritab iga hinna eest sisestada, et Ukraina toetamine on hukule määratud võitlus,“ ütles ta.
Eesti peaminister rõhutas sõnavõtus, et Venemaa loodab jätkuvalt, et suudab vaba maailma ühtsuse Ukraina toetamisel lõhestada ning selles sõjas võita. „Tegelikkuses on aga trumbid vaba maailma käes. Ramsteini koalitsiooni kokku liidetud kaitse-eelarve on 13 korda suurem Venemaa omast. Euroopa Liidu SKT on Venemaa omast seitse korda kõrgem. ELi liikmesriikide kaitsekulud on Venemaast pea kolm korda suuremad. Meie ühine poliitiline, majanduslik ja sõjaline jõud suudab tagada selle, et Ukraina seljatab Venemaa agressiooni,“ lausus Kallas. „Mida tugevam on Ukraina, seda kiiremini saabub Venemaa jaoks murdepunkt,“ lisas ta.
Kallas tõi esile ka selle, et sõja tulemust ei otsustata vaid lahinguväljal. „Sanktsioonid võtavad Venemaa sõjamasinalt vajalikud ressursid. Venemaa külmutatud varade kasutamine Ukraina ülesehitamiseks tõstab märkimisväärselt agressiooni hinda Venemaa jaoks,“ sõnas ta.
Peaministri sõnul on Euroopa Liidul ja NATO-l vaja selget plaani, kuidas Venemaaga käituda olukorras, kus kõik maskid on langenud ja näeme, millise riigiga meil tegemist on. „Seda plaani ei tohi varjutada soovunelm, et andes Venemaale järele, muutub Venemaa vähem ohtlikumaks,“ ütles Kallas. Peaminister lisas, et peame Venemaa puhul jätkama tema põhimõttekindlat rahvusvahelist isoleerimist „Me ei saa isegi mõelda sanktsioonide leevendamisest või Venemaaga tavapärase suhtluse juurde naasmisest enne, kui Venemaa on oma piiridesse tagasi läinud ja tasunud kõik sõjakahjud,“ lausus ta.
Lisaks selgitas Kallas Saksamaal, kuidas Venemaa sõda Ukraina vastu on mitmetes Euroopa riikides vanad haavad taas lõhki kiskunud. „Lood Venemaale küüditatud Ukraina lastest toovad Eesti vanaemadele ja vanaisadele meelde selle, kuidas nõukogude terrorirežiim nemad lastena Siberisse küüditas. Igal Eesti perekonnal on oma küüditamise lugu,“ ütles peaminister. Kallas lisas, et nõukogude okupatsiooni ajal juhtunu näitab oma koletuses ilmekalt, miks Venemaa tuleb kuritegude eest vastutusele võtta. „Kui Venemaa jääb vastutusele võtmata, nagu juhtus nõukogude Venemaa kuritegude puhul, siis jäävadki õudused korduma,“ sõnas ta.
Marion Dönhoffi auhind on Saksamaa üks olulisemaid tunnustusi. Auhind loodi 2003. aastal ning on nimetatud sõjajärgse Saksamaa ühe mõjukaima ajakirjaniku ja ajalehe die Zeit asutaja Marion Dönhoffi järgi. Varem on sama auhinna pälvinud muuhulgas Donald Tusk, Desmond Tutu, Margrethe Vestager ja New York Times.
