Peaminister Kaja Kallasele anti täna Ateenas üle Lord Byroni rahvusvaheline auhind, millega tunnustatakse Kallase rolli vabaduse ja demokraatlike väärtuste eest seismisel. Lord Byroni auhinda annab välja Hellenismi ja Filhellenismi Selts koos Ateena Akadeemiaga, mis on Kreeka kõrgeim teadusasutus. Auhinnatseremoonial osalesid ka Kreeka valitsuse esindajad.
Peaminister Kaja Kallas märkis Ateena Akadeemias peetud tänukõnes, et Kreeka vabadusvõitluse sümboliks olnud Lord Byron teadis, kui oluline on vabaduse nimel võidelda. „Kreeka ja Eesti on mõlemad seda oma vabaduse nimel teinud. Teame Eestis sedagi, et kätte võideldud vabadust on võimalik taas kaotada, kui seda piisavalt ei hoita,“ ütles Kallas. „Venemaa jätkab oma imperialistlikke sõdu Euroopas. Elame Euroopas läbi raskeid aegu – aegu, mis nõuavad ühtsust ja koostööd liitlaste, partnerite ja sõprade vahel kogu maailmas,“ lisas Kallas.
Peaministri sõnul on ukrainlased täna need, kes maksavad vabaduse nimel kõige kõrgemat hinda, kuid Ukrainal on vaprust, tahet ja põhjust võidelda. „Vaba maailma kohus on anda endast kõik, et Ukrainat aidata, sest nad kaitsevad ka meie väärtusi, põhimõtteid ja demokraatiat. Ilma meie abita ei saa Ukraina võita. Ilma Ukraina võiduta kaovad meie väärtused, vabadused ja demokraatia,“ rõhutas Kallas.
„Enamikke tänapäeva agressoreid ei heiduta relvad. Relvadest palju enam kardavad nad vabadusi, ideid ja väärtusi. Nad kardavad demokraatiat ja selle levikut. Kui agressioon end ära tasub, siis Euroopat sellisena, nagu seda praegu tunneme, enam ei eksisteeri ja naaseme impeeriumite ajastusse,“ nentis Kallas.
Samuti märkis Kallas, et Eesti ja Kreeka hindavad kõrgelt koostööd erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides ja tugevaid liitlassuhteid. „Teame mõlemad oma kogemusest, et tugev atlandiülene koostöö on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse alussammas. Samuti teame, et Euroopa Liidu laienemine on olnud parim positiivsete muutuste poliitika,“ ütles Kallas. Peaminister lisas, et just seetõttu on Eesti pühendunud Ukraina, aga ka Lääne-Balkani riikide toetamisele nende teekonnal ELi ja NATO poole.
Kaja Kallas meenutas kuulajatele ka seda, et demokraatia vajab pidevat hoolt. „Demokraatia ei saa pakkuda inimestele pelgalt lootust paremale tulevikule, vaja on kodanike elu ka päriselt paremaks muuta,“ sõnas Kallas. „Eestis on heaks näiteks e-teenused ja digiriik. Oleme pannud innovatsiooni demokraatia ja inimeste kasuks tööle,“ märkis Kallas.
Peaminister peatus oma sõnavõtus ka kliimamuutustel. „Kliimamuutused on Euroopas ja kogu maailmas üks tõsisemaid murekohti. Meil tuleb senisest palju otsustavalt tegutseda, et tulevastele põlvedele säilitada elurikkus ja -keskkond,“ ütles Kallas. Peaminister Kallas avaldas Kreekale kaastunnet riiki hiljuti laastanud metsatulekahjude ja suurte üleujutuste pärast. Ka need looduskatastroofid on kliimamuutuste tagajärg.
Auhind, mille peaminister Kaja Kallas pälvis, on nime saanud Briti poeedi Lord George Gordon Byroni järgi. Byron osales Kreeka vabadusvõitluses ning aitas oma tegevusega kaasa kaasaegse Kreeka rahvusriigi sünnile. Teda peetakse Kreekas kangelaseks, kes kasutas oma tuntust, et Kreeka iseseisvusvõitlust rahvusvahelisel areenil suuremaks teha.
Iga auhinna laureaat saab hõbedase medali, diplomi ja stipendiumi 10 000 USA dollarile, mis annetatakse nende nimel nende valitud institutsioonile. Kaja Kallas otsustas oma auhinnaraha annetada Ukraina toetuseks.
Sellel aastal saab lisaks Eesti peaminister Kaja Kallasele auhinna ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peadirektor Ngozi Okonjo-Iweala ja Kanada asepeaminister Chrystia Freeland. Eelnevalt on auhinna saanud näiteks USA senaator ja endine välisminister John Kerry, endine Prantsusmaa kultuuri- ja haridusminister Jack Lang, endine Euroopa Komisjoni president ja Luksemburgi peaminister Jean Claude Juncker ning endine USA rahandusminister Jack Lew.
