Austatud riigikogu aseesimees!
Väga austatud riigikogu liikmed!
Head Eestimaa inimesed!
Ütlesin 18. mail siinsamas auväärses riigikogu kõnetoolis seistes, et keskööl lõppes eriolukord, aga kriis kestab edasi. Samuti nentisin toona, et koroonaviiruse pandeemia globaalne kulg ja piirangutest tulenev majanduslik surutis mõjutab meid veel pikalt.
Täna, pea seitse kuud hiljem näeme, et oleme suuresti õppinud selle viirusega elama. Kooseluoskust peame me veel mõnda aega arendama ning seda läheb tarvis, kuni saame vaktsiinide, ravimite ning piirangute ja vastutustundliku käitumise toel COVID-19 haigusest võitu.
Viiruse teine laine viis terves Euroopas nakatumiste arvud taas üles. Kõik riigid proovisid vastata seekord teisiti kui kevadel ning kasutada vahepeal omandatud kogemusi ja teadmisi. Soovisime endiselt kaitsta parimal võimalikul viisil meie inimeste tervist, kuid leevendada võitluse ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid. Selge on see, et meil tuli reageerida, aga seejuures mitte üle reageerida.
Üks äärmus on mitte midagi teha, teine kõik täielikult sulgeda, aga õiget tasakaalu nende kahe vahel otsivad kõik riigid ja kõik ühiskonnad. Viiruse kahjulik mõju meie tervisele, argielule, ühiskonnale, toimetulekule ja majandusele on ilmselge. Samas saime sellega ühiselt hakkama kevadel ning peame saama ka nüüd. Teist võimalust meil ei ole.
Head riigikogu liikmed!
Nii nagu mujal, tõi sügis ka Eestis kaasa viiruse uue laine. Algul üksikute juhtumite või mõnekümne kaupa, oktoobri lõpust juba aga sadades. Näeme uuringutest, et meie inimeste ohutaju on taas kasvanud, mis on asjakohane hinnang.
Samuti on oluliselt suurem ka inimeste teadlikkus kehtivatest koroonaviiruse vastastest meetmetest. Märkimisväärsena on keskmisest kõrgem näiteks Ida-Virumaa inimeste informeeritus, mis on praegu teatavasti üks keerulisemas seisus Eesti piirkondi.
Negatiivse poole pealt hindab kaks inimest viiest, et koroonaviirusega seonduva mõjul on nende pere sissetulek kahanenud ning kõige rohkem on see langus puudutanud just Ida-Virumaa elanikke.
Koroonaviiruse levik on samuti kiiresti kasvanud just Ida-Viru maakonnas ning ka Harjumaal ja Tartu maakonnas, aga on kindlasti suurenenud ka teistes Eesti maakondades. Nakatumiste iseloomu kohta saame laias laastus öelda, et enam kui kolmandik neist leiab praegu aset teadmata kohas. Neljandikul juhtudest toimub see pereringis, enam kui kümnendikul juhtudest tööl ning samas suurusjärgus nakatutakse muu kontakti kaudu. Viimase alla käivad nii kontaktid huviringides, üritustel, sõpruskonnas, elukohas, trennis või mujal. Teame ka juhtumeid, kus viirus on levinud haiglates, hoolekandeasutustes, õppeasutustes või on sisse toodud välismaalt.
Kui septembris ja oktoobris oli näha, et haigus levis rohkem nooremaealiste hulgas, siis kandus see nende kaudu peagi ka vanemaealiste hulka. Viimasest tulenevalt on hüppeliselt tõusnud haiglaravi vajavate isikute hulk ning COVID-19 haigusest tingitud surmade arv. Novembris registreeriti Eestis 47 surma, mis oli tervelt kaheksa korda enam kui kuu võrra varem.
Tänahommikuse seisuga on haiglaravil kokku 313 patsienti, kellest juhitaval hingamisel on 19. Kõigile nendele kiiret tervenemist! Suurim hospitaliseeritute osakaal on Narva Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas, aga ka Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Plaanilist haiglaravi on praeguseks umbes poole võrra vähendatud ning päevaravi kolmandiku kuni poole võrra. Haigete lisandumisel need võimalused paraku ahenevad.
Kokku on Eestis COVID-19 haiguse tagajärjel surnud 157 inimest. Terviseameti jälgimisel on pea 27 500 haigestunut ja nende lähikontaktset. 14 päeva nakkuskordaja 100 000 elaniku kohta on Eestis 465,77. Pea kaks viiendikku igapäevaselt lisanduvatest nakatunutest kuuluvad üle 50-aastaste sihtrühma ning iga kuues uus nakatunu on üle 65-aastane.
Austatud kuulajad!
Nende näitajate, kehtivate ja lisanduvate piirangute ning ühiskondlike mõjude analüüsimisel võib mõnikord olla raske mõista, mis on selle keskel meie kõigi eesmärk.
Ühe suure Eestimaa omavalitsuse juht ütles hiljuti, et otsused ei pea olema alati täiesti õiged ja tegelikkusele vastavad, aga nad peavad olema selged. Minu jaoks on ambitsioonitase olnud sellest kogu aeg veelgi kõrgem ning ma pean oluliseks, et otsused oleksid selged, aga oleksid kahtlemata ka õiged ja adekvaatsed.
See kriis areneb pidevalt ning mõjutab kõiki meie ühiskonna tahkusid üheaegselt. Seetõttu peame kaaluma iga piirangut, iga leevendust ja mõtlema sulgemiste ja avamiste tagajärgedele. See toimub väga heas ja tihedas koostöös nii valitsuse liikmete, ametnike kui ka nõustavate teadlaste vahel. Kindlasti on siinkohal väga oluline ka auväärse riigikogu roll. Suhtleme terviseameti, teadusnõukoja ja kõigi asjassepuutuvate ametiasutustega igapäevaselt, et teha mõõdetud, kaalutud ja konteksti arvestavaid otsuseid, mis olukorrale kõige paremini vastaksid.
Vaadates teadusnõukoja Vabariigi Valitsusele esitatud ettepanekuid, saan kinnitada, et enamik neist on ka realiseerunud. Samuti ei ole valitsus tervisekriisis teinud ühtegi suurema mõjuga otsust ilma, et oleksime sellele samuti teadlaste ja terviseameti hinnangut küsinud. Oleme eksperte üheselt usaldanud ka selles, milliseid ettevalmistusi peame laiemalt tegema, et viirusega toime tulla.
See on olnud ainuõige ja tulemuslik tee. Oleme suutnud hoida oma nakatumise näitajad ja COVID-19 surmade arvud enamikust Euroopa riikidest madalamad, seda ka teise laine ajal. Meie eesmärk on jätkuvalt, et meie tervishoiusüsteem peaks nakatumise kasvu survele vastu ning saaksime pakkuda vajalikku ravi kõikidele Eesti elanikele. Nii plaanilist kui erakorralist, nii COVID-19 haigetele kui ka teistele.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb paratamatult teha ka otsuseid, mis ühest või teisest küljest võivad tunduda keerulised ja kindlasti rasked. Eestis on nakatumiskordaja R0 viimastel nädalatel liikunud 1,1 ja 1,2 vahel. See näitab, et viiruse leviku vähendamiseks peab igaüks meist jätma oma igapäevaelus ära iga viienda kontakti. Kõik me leiame selleks võimaluse, ka sõltumata kehtivatest piirangutest, kui seda soovime, kui meil on see tahe.
Valitsuse kehtestatud meetmed peavad silmas just seda lihtsat mõtet ning seda maksab meenutada, kui mõne kellaaja või tegevuse piiramise kohta kriitiliselt küsida.
Valikuid tehes oleme püüdnud hoida Eesti elu võimalikult avatuna, kuid selle juures kaitsta meie kõigi tervist ning nakkuse levikule siiski piir panna. Peame toetama ka inimeste igapäevast toimetulekut, hoidma vaimset tervist, kaitsma meie majandust, tagama hea hariduse ja pingutama kõigil teistel viisidel.
Auväärsed Eestimaa inimesed!
Kriisist väljumise juures on oluline, et see oleks meile kõigile selge ja turvaline. Peame võimalikult palju vältima hirmu, segadust ja kahju. Me vajame kindlust, selgust ja tuge. Me vajame koostööd igal tasandil. Igal sammul peame arvestama hetkeolukorda ja vaatama tulevikku.
Selleks oleme koos oma partnerite ja ühiskonnaga töötanud korraga kahel rindel – COVID-19 vastane vaktsiin ja ravi ning tervise ja elu kaitsmine, kuni nendeni jõuame. Samal ajal oleme otsinud tasakaalu majandusega, et kahju oleks minimaalne ja võimalused majandusel taastuda maksimaalsed.
Täna hommikul kinnitasime valitsuses esialgse COVID-19 vaktsineerimise plaani, millega määratakse olulised sihtrühmad ja vaktsineerimise edasine korraldus. Valmistume vaktsineerimisega alustama nii ruttu kui võimalus, soovime teha seda jaanuaris. Osaleme Euroopa Liidu vaktsiinide ühishankes ning plaanime ühineda kõigi seitsme hankes osaleva vaktsiinitootja eelostulepinguga.
Meie riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneteks juba järgmise aasta alguses, et saaksime alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga umbes 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga samuti ligi 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga umbkaudu 330 000 inimesele ja Moderna lepinguga 117 000 inimesele.
Euroopa Liidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma, ja tagab, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samaaegselt Euroopa Liidu teisteriikidega. Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa, mille eelduseks on Euroopa Ravimiameti positiivne hinnang.
Eestil on tootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseameti lattu, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused. Seejärel korraldab Eesti riigisisese laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt vaktsiinide jaotuskavale.
COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamine eesmärk on kaitsta enim haavatavaid riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks, ning kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonna normaalne toimimine.
Esimeses järjekorras tagame kava kohaselt vaktsineerimisvõimaluse tervishoiutöötajatele ja teistele tervishoiuasutustes töötavatele inimestele, hoolekandeasutuste elanikele ja töötajatele ning samuti vanemaealistele ja teatud haigustega inimestele. Seejärel loomulikult ka elutähtsate teenuste osutajatele ja eesliinitöötajatele ning siis kõigile teistele, kes soovivad end COVID-19 haiguse vastu kaitsta.
Meie eesmärk on vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda 2021. aastal tasuta vaktsineerimise võimalus ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma.
Väga austatud riigikogu liikmed!
Tervisekriisis peame otsima ka tasakaalu ühiskonnas ja majanduses. Koroonaviirus ei mõjutanud pelgalt inimeste tervist, vaid ka majanduse näitajaid. Mitmes valdkonnas on tegevus praktiliselt seiskunud, paljud inimesed kaotasid töö. Majandusnäitajad on järginud nakkuse leviku rütmi. Registreeritud töötute arv hakkas suurenema eriolukorra algusest peale ja negatiivne trend jätkus mai lõpuni. Suvekuudel vähenes töötute arv mõnevõrra, kuid sügisel suureneb see taas.
10. detsembri seisuga oli Eestis töötuna arvel 52 404 inimest. Hea on muidugi tõdeda, et töötus pole kasvanud kaugeltki nii palju kui veel kevadel ja suvel prognoositi. Euroopa Komisjon märkis positiivsena ka asjaolu, et töötuse kasv oli majanduse langusega võrreldes väiksem, kuna poliitikameetmed on aidanud pehmendada pandeemia mõju tööturule.
Kolmanda kvartali majanduse järsk positiivne põrge näitab, et nakatumise vähenedes võib majanduste taastumine olla varem arvatust kiirem. Seetõttu tõhusa vaktsiini kasutuselevõtt võib anda palju tugevama positiivse mõju, kui on seni prognoositud. Teisalt on jätkuvalt raske täpselt ette näha pandeemia kulgu Euroopas ja maailmas tervikuna. Seepärast tuleb arvestada, et haiguse levik dikteerib ikka veel majandusarenguid.
Euroopa Komisjon kiitis Eestit asjakohaste majanduspoliitiliste meetmete eest, mis aitasid majanduse kõikumisi siluda. Läbisime kevadiste meetmete ning Eestimaa inimeste ja ettevõtjate pingutuste toel langusfaasi liikmesriikide keskmisest oluliselt pehmemalt. Meie majanduslangus aasta esimese üheksa kuuga oli 3,2 protsenti, mis on samuti enam kui kaks korda liidu keskmisest väiksem.
9. detsembril võttis riigikogu vastu Eesti 2021. aasta riigieelarve. Suur aitäh teile kõigile selle üle peetud debattide ja neis väljendatud heade mõtete eest! See eelarve on näoga Eesti inimeste poole.
Tugevdame sellega tervishoidu, pakume paremat sotsiaalset kaitset, kiirendame nutikat arendust teaduse toel ja jätkame investeeringuid tulevikku rohe- ja digipöördega. Saame selle abil ehitada üles kriisijärgse Eesti majanduse, mis oleks keskkonnahoidlikum, digitaalsem ja vastupanuvõimelisem.
Samuti tunnen ma heameelt Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve ja vastusena pandeemiast tingitud majandusolukorrale planeeritud taaskäivitamise rahastu kokkuleppe üle. Koroonaviiruse kriisi tõttu kannatanud inimesed ja ettevõtted vajavad lähiaastatel lisatuge. Majanduse taastamise kava peab aitama meil väljuda üleilmsest pandeemiast isegi tugevamana, kui saame rakendada rohe- ja digipöörde majanduse teenistusse. Välistoetuste kasutamise keskmes saab olema inimkeskne majanduse elavdamine, tervishoiuvaldkonna investeeringud, kindlustunde tugevdamine ning suurte uuenduste läbiviimine.
Selle kõige juures oleme silmas pidanud ka inimeste toimetulekut. Näiteks nägime, et hädaabikeskus hakkas kriisi ajal saame kõnesid inimestelt, kes tahtsid lihtsalt oma muredest rääkida. Praegu töötab Eestis 12 professionaalset hingehoidjat, kes on läbinud telefoninõustamise koolituse. Abi ja tuge on tänu sellele saanud praeguseks umbkaudu 3000 inimest.
Samuti eraldas valitsus oktoobris 33 Eesti omavalitsusele toimetulekuraskustes inimeste toetamiseks miljon eurot lisaraha. 2020. aasta riigieelarves on toetuseks planeeritud kokku 16,4 miljonit eurot. Otsustasime toetada ka hoolekandeasutusi, et leevendada suurenenud tööjõukulusid nendes hooldekodudes, kus on tuvastatud koroonaviiruse kandjaid.
Täna hommikul saavutasime valitsuskabinetis põhimõttelise kokkuleppe Ida-Virumaa inimeste ja ettevõtete toetamiseks, mis puudutab nii sealset ettevõtlust kui ka huviharidust, huvitegevust, eraharidust ja sporti. Ettevõtluse toetus sisaldab samuti palgatoetust, et säilitada inimeste töökohad ja sissetulekud. Samuti leidsime võimaluse panustada eelmise nädala lõpus tehtud huvihariduse, huvitegevuse, spordi ja erahariduse piirangute kompenseerimisse ka mujal Eestis.
Töötajate aitamiseks kohanemisel töömaailma muutustega pakub Eesti Töötukassa erinevaid tööturumeetmeid nagu tööotsingute abistamine, nõustamine, ettevõtluse koolituste ja sellega alustamise toetuste pakkumine, individuaalsed toetused ja väga palju muud.
Oluline on investeerida inimeste oskustesse, et tagada ühiskonna sidusus ja konkurentsivõime. Peame pakkuma ümber- ja täiendõpet, et viia meie inimeste teadmised, oskused ja pädevused vastavusse muutuva tööturu vajadustega. Seda plaanime jätkata ka järgmisel aastal, mil oleme planeerinud tööhõive programmi 56,7 miljonit eurot.
Austatud kuulajad!
See kriis on meie kõigi mure. See kriis ei ole ühe, kahe või kolme maakonna mure, vaid see on kogu meie ühiskonna mure, mille saame parimal võimalikul viisil lahendada ainult kõik koos. Kui kevadise laine ajal andis meile kindlasti jõudu lähenev suvi, siis nüüd saame loota saabuvate vaktsiinide peale. Kevadel rääkisime, et nakkusest võitu saamine eeldab “meie-ühiskonda”, mitte “minu-ühiskonda”. See on ka praegu nii.
Suutsime toimetada nõnda kevadel ja suudame ka nüüd. Kui kõik läheb nii, nagu praegu õigustatult loota saame, siis järgmine sügis tuleb Eestis ja maailmas juba taas teisiti. Seni aga aitame oma lähedasi, naabreid ja sõpru, helistame oma emadele ja isadele, vanaemadele ja vanaisadele. Hoiame üksteist! Mõistagi säilitame ka praktilise ja kriitilise meele, aga see eeldab selget reaalsustaju ning rahulikku mõttevahetust.
Koroonaviiruse levik on jätkuvalt oht meie inimeste tervisele ning ühiskonna ja majanduse toimimisele. See on meie kõigi mure ning viiruse leviku pidurdamine on iga Eesti inimese kätes. Seetõttu on eriti oluline, et me kõik järgiksime tervishoiuekspertide suuniseid. Viirus levib inimeselt inimesele ning selle levikuga võitlemiseks ei tohi me anda sellele võimalust edasi kanduda.
Üks abinõu selleks on distants – mida kaugemale me üksteisest hoiame, seda keerulisem on viirusel edasi levida. Aga ainult distantsist ei pruugi piisata või pole see alati võimalik. Ka siis saame riske maandada: kanname rahvarohketes kohtades maski, peseme käsi ja kasutame HOIA rakendust. Kasutame oma ettevaatlikkust ja tervet mõistust, et meil kõigil oleksid ilusad ja südamlikud, aga turvalised jõulupühad.
Austatud riigikogu liikmed!
Üks Tartu kiirabi töötaja kirjutas hiljaaegu väga südamlikult, et vaatab iga päev imetlusega enda kolleege ja teab nüüd veel enam kui kunagi varem, et ta usaldaks enda ja oma lähedaste elu nende kätte iga kell. See on ilus mõte, sest paljud meie eesliinitöötajad veedavad ka saabuvad pühad tööl, et meie võiksime ennast nende hoolde usaldades samal ajal turvaliselt tunda.
Seepärast tänan ma südamepõhjast kõiki meie tervishoiutöötajaid, kes teevad oma rasket ja vahel tänamatut tööd, et me oleksime hoitud ja ravitud. Ja samal põhjusel tunnustan siiralt meie päästeametnikke, politseinikke, häirekeskuse töötajaid, õpetajaid, sotsiaaltöötajaid ja terviseameti inimesi, aga ka riigi- ja omavalitsuste ametnikke, teadlasi, tööinimesi ja ettevõtjaid. Kõiki, kes pingutavad, et meil oleks kõik hästi. Aga ka kõiki teisi, kes oma igapäevatööga panustavad, et me ühiskonnana ja igaüks eraldi sellest kriisist turvaliselt läbi tuleks.
Ma tänan ka teid, auväärne riigikogu, rohkete mõttevahetuste ja kogu panuse eest. Aitäh teile! Soovin meile kõigile tugevat tervist ja tarkust edaspidiseks! Terviseküllast ja perekeskset pühadeaega!
Jõudu tervele Eestile!
