Viimasel paaril aastal hoogsalt kasvanud toiduhinnad on Eesti inimeste rahakotist suuremat tükki hammustamas. Citadele tellitud uuringust selgub, et pooled vastanutest kulutavad toidule kuus enam kui 300 eurot.
Selgub, et alla vähem kui 100 eurose toidukulutusega Eesti inimesi on vaid 4%. Toidule kuluva 100-149 euroga ajab kuus läbi 9% vastanutest, 150-199 euroga saab hakkama 13% vastanutest ning 200-299 eurot kulutab toidule ühes kuus 24% vastanutest. Uuringust tuleb välja, et 50% vastanutest kulutavad toidule kuus enam kui 300 eurot. Kõige enam kulutavad toidule Harju-, Rapla-, ja Tartumaal elavad inimesed ning kõige vähem kahel suuremal saarel ja Valgamaal elavad inimesed.
Loe lisaks: III kvartali tööturu-uuring: palgarahulolematus on endiselt suur
Kõige vähem kulutavad toidule noored vanuses 18-29, kellest 36% kulutab kuus üle 300 euro söögile, 22%-il läheb toidule 200-299 eurot ning 42%-i saab hakkama vähem kui 200 euroga. Enim kulutavad raha toidule keskealised vanuses 40-49, kellest kahel kolmandikul ehk 66%-il kulub toidule ühes kuus enam kui 300 eurot, 21%-i saab hakkama 200-299 euroga ning 23%-i 40-49 aastastest saab hakkama vähem kui 200 euroga.
Baltikumi võrdluses kulub Eesti elanikel toidule enim
Norstat viis sama uuringu läbi paralleelselt igas Balti riigis. Tulemuste kohaselt kulutavad kuus toidule kõige vähem lätlased. Kui Eesti elanikest ajas läbi alla 200 euro 26% vastanutest, siis Lätis saab hakkama vähem kui 200 euroste igakuiste toidukulutustega 39%-i vastanutest. Söögikulutusega vahemikku 200-299 mahub 28% Läti inimestest ning üle 300 euro kulub 34%-il.
Leedus, kus viimase kvartali keskmine palk (2000 eurot) on Eesti sama kvartali keskmist (1873 eurot) ületanud, kulub inimestel toidu peale endiselt vähem raha kui Eestis. Üle 300 euro kulutab 42% Leedu vastanutest, vahemikku 200-299 eurot jäävad 26% vastanud inimese kulutused ning vähem kui 200 euroga saab hakkama ligi kolmandik ehk 32% elanikest.
„Toit, kodu ja transport neelavad enamus inimeste eelarvetest kõige suurema osa ning kui kuskilt kärpida, siis peaksid just need olema valdkonnad, mille suunas kokkuhoidu sihtides vaadata. Tihti tellitakse mugavusest toitu koju või käiakse rohkem arv kordi väljas söömas, kui rahakott võimaldab. Kokkuhoid ei tohiks tulla toidu kvaliteedi, vaid mitte omatehtud toidu söömise arvelt, sest kõige tervislikuma ja mitmekesisema toidulaua saab ikka ise valmistades,” ütleb Citadele panga kommunikatsioonijuht Anet Tomaspolskaja.
Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles ajavahemikul 11. september kuni 21. september kokku 1001 inimest.
