Eesti Päevalehe artikkel „Ees terendav kartus: päästekomandod suletakse, politseinikud ja päästjad koondatakse” tegi murelikuks vabatahtlikke päästjaid ühendava katuseorganisatsiooni Päästeliit. Kärpeid tuleb teha administratiivse struktuuri muutmisega, mitte esmareageerijate vähendamisega, leiab Päästeliit.
Täna on vabatahtlikud päästjad üle Eesti toeks kutselistele päästjatele. Vabatahtlik päästja osutab abi heast tahtest, hoolimisest ja oma vabast ajast kogukonna turvalisuse nimel. Kutseliste koondamisel suureneb vabatahtlike ülesannete hulk ning sellega proportsioonis peab kasvama ka riigilt saadav tugi. Seega toob plaanitaval moel kärpimine ka lisakulu.
„Praegused kärpeplaanid näevad ette siseturvalisuse kahandamist pääste- ja politsei valdkondade esmareageerijate arvelt, mis ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritav. Sisejulgeolek ei saa sõltuda ainult vabatahtlikust päästest ja abipolitseinikest,” sõnas Päästeliidu nõukogu esimees Indrek Nõlvak.
Päästeliit mõistab, et riigi rahanduslik olukord on keeruline ning kärpeid on vaja teha, kuid seda teha esmareageerijate arvelt ja komandode sulgemise näol on lubamatu. „Päästevaldkonna siseturvalisus on täna olulisem kui kunagi varem ning esmareageerivatesse tegevustesse on vaja jätkuvalt panustada nii kutseliste kui vabatahtlike suunal. Kärpeid peab tegema seal, kus on võimalik protsesse muuta läbipaistvamaks ja efektiivsemaks, seega tuleks esmareageerijate koondamise asemel üle vaadata administratiivne struktuur,” soovitab Nõlvak. „Meie vabatahtlike seas on ka kutselisi päästjaid, kes näevad, et kärpekohti eesrindest eemal on mitmeid,” lisab Nõlvak.
Vabatahtlikke päästekomandosid on täna juba rohkem kui on kutselisi komandosid ning viimaste vähendamine toob kaasa suurema koormuse vabatahtlikule päästele, kes on olnud aastaid alarahastatud. „Me oleme valmis olema riigile toeks kui riik toetaks ka vajalikus mahus vabatahtlikke päästjaid. Täna vajalikku mahtu ei täideta ning koormust vabatahtlikele tuleb üha juurde,” ütles Päästeliidu nõukogu esimees. „Valitsuse otsus kutselisi koondada ja komandosid sulgeda ning läbi selle edaspidi vaid vabatahtlikele toetuda demoraliseerib vabatahtlikuks olemist ning kahjustab otseselt kogukondade turvatunnet ja läbi selle kogu Eesti sisejulgeolekut,” lisas Nõlvak.
Päästeliit usub, et ministeeriumid ja ametid suudavad leida lahenduse, kuidas administratiivset struktuuri muutes on võimalik kärpeplaanidest välja jätta päästevaldkonna esmareageerijad ning läbi selle hoida Eesti sisejulgeolekut.
