Päästeamet soovitab põllumeestel kontrollida ladustatud heina, kuna teatud tingimustel võib hein ka ise süttida
Päästeamet soovitab põllumeestel kontrollida ladustatud heina, kuna näiteks Lääne-Virumaal on hiljuti toimunud kolm suurt heinapõlengut, sest teatud juhtudel võivad hein või heinapallid süttida iseenesest, vahendas BNS.
3. juulil kell 20.45 anti häirekeskusele teada, Väike-Maarja vallas Triigi külas põles põhku täis laut. Päästjate saabumise ajaks olid loomad laudast välja toodud. Tulekahju sai lokaliseeritud kella 2-ks, kuid järelkustutustööd jätkusid veel järgmise päeva õhtuni.
5. juulil kella 23.49 ajal kutsuti päästjad Rakvere valda Paatna külla, kus märgati heinaküünist tõusmas tossu. Päästjad tegid kindlaks, et 900 heinarulli mahutavas küünis oli põleng. Laadurite abil hakati küüni heinast tühjendama ning kella 7.28-ks oli hoonesse jäänud veel umbes 200 heinarulli, mida asuti kustutama. Kustutustööd lõppesid järgmise päeva õhtul kella seitsmeks.
7. juulil kell 15.20 anti häirekskusele teada, et Vinni vallas Venevere külas põleb heinaküün. Päästjate saabumise ajaks oli hoone lausleekides ja tulest päästa ei õnnestunud. Kuna läheduses asus loomalaut ja teised hooned, asusid päästjad neid tule leviku eest kaitsma. Heinaküün hävis koos selles olnud kahe traktoriga. Päästjad lõpetasid kustutustööd kell 2.40.
Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Oleg Morozov sõnas, et kahe juhtumi puhul ei saa välistada süütamist. “Hoonetel olid uksed avatud ning ligipääs võõrastele olemas,” ütles Morozov. Peainspektor selgitas ka, miks ei saa alati täpset põhjust kinnitada: “Nii suurte hoonete ja kergesti süttiva materjali puhul on tagantjärgi kindlat põhjust väga raske välja tuua, sest põlengu tekkimiseks piisab ühest sädemest või tikust.”
Teatud tingimustel võib aga hein ka ise süttida. Märja heina kõdunemisprotsessi tulemusena tõuseb temperatuur ja eraldub soojus. Kui sellisel juhul on heina suures koguses ning selle lähiümbruses veel süttimisohtlik materjal, nagu küttepuud, paber, praht vms, võib see põhjustada tulekahju.
Päästeamet soovitab omalt poolt põllumeestel kontrollida enne heina ladustamist selle niiskuse sisaldust, käia tihedamini kontrollimas ladustatud heina temperatuuri. Lahtist kuivavat heina ja põhku tuleks aeg-ajalt segada, vältimaks sel moel liigse niiskuse ja soojuse kogunemist ühte konkreetsesse punkti.
Selleks, et loomade toidupoolis tuleroaks ei langeks, tasuks põllumeestel hankida endale uuema põlvkonna niiskuse- ja temperatuurimõõtjad ning lasta aeg-ajalt nende töökindlus üle k
