Koroonapandeemia näitas, et viirusest vabanemine pole võimalik ainult piirangute abil ja et immuunsuse tekkimine võtab aega, selgitas professor Irja Lutsar Covid-19 pandeemia kohta koostatud ülevaadet tutvustades. Eesti sai tema sõnul pandeemiaga üldiselt hästi hakkama ja nüüd on oluline sellest ka vaimselt üle saada, et õppida taas viirustega koos elama.
Lutsar märkis terviseameti tellitud analüüsi tutvustades, et koroonaviiruse levik maailmas erines tavapärasest: rikkamates riikides oli rohkem nakatunuid, erinevalt tavapärasest nakkushaiguste levikust vaesemates piirkondades. Ta tõi välja, et Aafrika madal nakatumismäär võib olla seotud noorema elanikkonnaga, kliimatingimustega ja vähese testimisega.
Eestis oli pandeemia ajal, 30. jaanuarist 2020 kuni 5. maini 2023, nakatunud 807 000 inimest ja suri 3001 inimest. Hospitaliseeriti ligi 23 000 inimest, kellest 1734 vajasid intensiivravi ja 936 kopsude mehaanilist ventilatsiooni. Hospitaliseeritute keskmine vanus oli 66 aastat.
Juuniks 2023 oli Eestis manustatud 2,1 miljonit vaktsiinidoosi ja vaktsineeritud oli 65% täiskasvanutest. Viimase seire kohaselt oli üle 90% täiskasvanutest viirusevastased antikehad.
Maailmas oli koroonaviiruse juhtumeid kokku 700 miljonit, millest suri umbes 1%, ehk 6,9 miljonit inimest. Ekspertide hinnangul võivad tegelikud nakatumise ja suremuse numbrid olla suuremad.
Pandeemia-aastatel suurenes Eestis üldsuremus ja vähenes oodatav eluiga. Lutsar tõi välja, et Eesti strateegia oli algusest peale õppida viirustega koos elama, rakendades piiranguid ühiskonna toimimise võimaldamiseks. Naaberriikidega võrreldes olid Eesti piirangud vähem ranged kuni 2021. aasta septembrini, kuid 2022. aastal olid need karmimad ja kestsid kauem.
Pandeemia õppetundidena tõi Lutsar välja, et piirangud peavad olema mõistlikud ja lõppema õigel ajal. Liigsuremus vajab veel detailset analüüsi. Rootsi ja Eesti erinevad lähenemised tõid kaasa erinevad tulemused, kuid lõpuks olid suremusnumbrid sarnased.
Distantstöö ja transpordipiirangute mõju oli väike, kuid vaktsiinid osutusid edulooks. Lutsar rõhutas, et pandeemia ajal on oluline riikide omavaheline sõltuvus ja vajadus omada meditsiinivarustust ning eksperte. Eesti on pandeemiaga toimetulekul teel taastumise suunas, õppides elama koos viirustega.
