Õpetajate streik Eestis on muutumas tõenäoliseks, kuna Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri teatas reede õhtul, et liit ei aktsepteeri riikliku lepitaja ettepanekut. Voltri sõnul ei näe liit valitsuse plaanis pikka vaadet ega tulevikukindlust, vaatamata õpetajatele ühiskonnalt saadud tugevale toetusele.
Lepitusprotsess peaks lõppema kolmapäeval, millele järgneb neljapäeval liidu arutelu streigi konkreetsete detailide üle. Streigi kuupäevad ja vorm saavad selgeks pärast lepitusprotsessi lõppu. Kui vahepealseid arenguid ei toimu, on streik tõenäoline.
Voltri selgitas, et streigist tuleb kaks nädalat ette teatada, mis viitab streigi toimumisele veel enne jõule, kui lepitusprotsess lõpeb ilma kompromissita.
Reedel tegi riiklik lepitaja Meelis Virkebau ettepaneku, mis näeks ette õpetajate palgatõusu 2024. aastal. See ettepanek suurendaks kvalifitseeritud õpetajate töötasu alammäära 4,3 protsendi võrra 1825 euroni kuus. Eelarves on ette nähtud 10 miljonit eurot palgakasvuks ja lisaks 13,7 miljonit eurot palgadiferentseerimise fondi suurendamiseks.
Valitsuskabinetis on arutatud õpetajate palgatõusu, kuid järgmise aasta eelarvesse suuremat palgatõusu ei mahu. Sotsiaaldemokraadid ja haridusminister Kristina Kallas on väljendanud soovi alustada läbirääkimisi palgakokkulepete üle aastateks 2025 kuni 2027. Kallas märkis, et kogu vajaminevat raha õpetajate palgatõusuks ei leita haridussüsteemist, samas kui rahandusminister Mart Võrklaev rõhutas, et raha peab leitama haridusvaldkonna eelarvest.
Koalitsioonipoliitikud tunnistavad valitsusliidus pinget, kuid kinnitavad, et õpetajate palgaküsimuses ei ole valitsus läbi kukkumas.
