Eile õhtul said valitsuskabinetis paika riigi eelarvestrateegia üldised raamid, mille kallal valitsusliidu osalised viimased nädalad praktiliselt 24/7 tööd tegid.
Soov riigi rahandus järk-järgult korrastada, reaalselt kulusid kokku hoida ja vajadus kriisis kõvasti rihma pingutama pidanud erasektoriga solidaarsem olla – see on üks sammas, milles valitsuses üksmeel. Võetav ülesanne pole kellelegi lihtsate killast, sest maksuraha juurde lisada on alati lihtsam, kui sisseharjunud kulutusi ümber vaadata ja kokku hoida.
Teiseks – jooksvate kulude kokkuhoid võimaldab järgmisel aastal defitsiiti suurendamata tuua 3% palgatõusu muuhulgas õpetajatele, kultuuritöötajatele, politseile.
Kolmandaks – järgmistel aastatel on valitsussektoris investeeringute tase euroraha toel kõrgem, kui ta kunagi varem olnud on. Aastas investeeritakse Eestis läbivalt kaks miljardit eurot ja rohkemgi veel. Et kogu riigieelarve strateegia läbiv joon on toetada suuri, olulisi pöördeid majanduses – digi- ja rohepööret, siis ka rekordtasemele jõudvatest valitsussektori investeeringutest ja toetustest läheb suur osa just nende muutuste toetamiseks.
Töö detailidega jätkub nüüd veel nädala. Järgmisel neljapäeval oleme nii kaugel, et riigieelarve strateegia valitsuse liikmetega heaks kiita.
Allikas. FB: Keit Pentus-Rosimannus
