Tallinnas Toompeal algas teisipäeval kell 9 riigikogu ees Eesti Haridustöötajate Liidu aktsioon, et juhtida tähelepanu õpetajate kehvale palgale ja sellest tulenevale õpetajate puudusele.
„Eesti õpetajad on välja öelnud: kui palk oluliselt ei tõuse, tuleb streik. Aga enne veel on riigikogul võimalik otsustada õpetajate palgatõus. Selle julgustamiseks toimub Toompeal poliitikute õpetajaks tööle värbamise töömess, kus pakutakse töövõimalusi koolides üle Eesti. Kõiki riigikogu liikmeid kutsutakse personaalselt kooli tööle, sest õpetajate puuduses pole kedagi teist lihtsalt enam võtta,“ tutvustas liit üritust.
Töömess on sümboolne, aga mastaapne. Kohal on stendid, infotahvlid, helitehnika ja nii edasi. Võimalik on vaadata, kuidas reageerivad Toompeale saabuvad rahvaesindajad pakkumistele tulla tööle ühte või teise Eesti kooli, mida toovad põhjenduseks, mida arvavad õpetajate palgast.
Õpetajate puudus on sügav kriis
Räppiv Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Reesi on pannud Eesti hariduse katastroofilise olukorra ja ootused rahvaesindajatele ka laulu sisse, Toompeal tuleb ettekandmisele uus ja päevakajaline räpilooming.
“Peamine sõnum on see, et riigikogu liikmed, tulge hakake õpetajaks,” lausus Reesi. “Kui vaja võin teid ka õpetada. Või tuleks kandideerida Noored Kooli progrmmi ja samal ajal olla õpetaja. Probleem on tõsine. Meil on tõesti puudu tuhandeid kvalifitseeritud õpetajaid. Me leiame need inimesed klassi ette, aga kas neil on ka vastav haridus – ei ole. Ma tahan, et oleks, et iga laps saaks Eestis väga hea hariduse.”
Poliitik Kristina Kallas sõnas, et õpetajate puudus on väga suur probleem. “See, et klassi ette ei ole esimesel septembril panna oma vastava kvalifikatsiooniga inimest on juba paljudel koolidel probleem,” märkis ta. “See on üle-eestiline probleem. Ja see, et klassi ette tuleb inimene, kes ei vasta kvalifikatsioonile, sest mitte kedagi teist ei ole panna, on väga sügav kriis. Haridus erinevalt elektriturust ei lähe kohe pauguga katki, vaid on inertne asi, mis vajub. Selle tulemus on see, et kümne aasta pärast avastame, et meie lapsed, kes lõpetavad gümnaasiumi ei saa enam ülikoolidesse rahvusaheliselt sisse, sest nende tulemused on alla arvastuse.”
Õpetajad on läbipõlenud
Viimased seitse aastat on Kallase sõnul õpetajate palgatõus paigal seisunud. “Jüri Ratase esimene ja teine valitsus ei ole tõstnud õpetajate palku absoluutselt,” nentis ta. “Nüüd on meil sügav auk, kust tuleb suure hooga üles minna. Muidu me selle tasemeni ei jõua, kus me 15 aastat tagasi olime. Me ei ole märganud, kuidas õpetajatetasu võrreldes muu elu kalliduse ja majanduskasvuga alla käinud. Täna ei ole muud varianti, kui teha ära väga põhjalik ja suur õpetajate palgatõus. Ainult sel juhul on võimalik sealt august välja tulla.”
Tegevõpetaja Renata Lukk õpetab hetkel Haapsalu kutsekeskuses täiskasvanud giidide inglise keele täiendkoolitaja. “Varasemalt olen töötanud täiskohaga Läänemaa Ühisgümnaasiumis inglise keele õpetajana, aga miks karjäärimuutuse tegin, oli õpetajate madal palk,” ütles ta. “Noore inimesena on seda kurb öelda, aga tundsin, et pean enda elukvaliteedi parandamiseks mõtlema karjääri vahetuse peale. Kuna õpetajaks olemine on mul südamelähedane, ei tahtnud ma seda täielikult enda elust eemaldada, sellepärast teen seda osakoormusega.”
Lukk lisas, et esimesel õpetamise aastal põles ta läbi. “Minu kolleegide hulgas oli päris mitmeid mentoreid, kelle abil sellest läbipõlemisest üle sain,” märkis ta. “Praegu näen oma tuttavate pealt, kes on hetkel täiskohaga Tallinnas õpetajad, et nad on meeletult ülekoormatud. Selleks, et saada elamisväärset palka, peab igal juhul võtma klassijuhatamise, lisaprojekte, olema uurimustööde juhendaja ja kõik see koormus võetakse koju kaasa.”
Kaalutakse töölt lahkumist
Eesti Haridustöötajate Liidu maikuise uuringu kohaselt on õpetajate leidmisega raskusi 96 protsendil Eesti koolidest, 92 protsenti õpetajatest on kogenud läbipõlemist ning 94 protsenti on valmis parema palga nimel streikima. Ligi 60 protsenti õpetajatest kaalub kehva palga tõttu töölt lahkumist. Eesti õpetajate keskmine vanus on Euroopa suurim, samas palk väikseim.
Puudu on hinnanguliselt 5000 vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajat, sealhulgas vähemalt 2000 õpetajat, keda on vaja kõigi koolide viimiseks eestikeelsele õppele. Praegu on õpetajate palk 1412 eurot, rahuldav tase algab 2000 eurost.
