www.minuaeg.com
Neljapäeva hommikul kogunesid riigikogu ette sajad õpetajad ja päästjad, et avaldada meelt õiglasema palga ja töötingimuste nimel. Meeleavalduse korraldasid Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) ja Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), et juhtida tähelepanu kasvavale rahulolematusele valitsuse palgapoliitika suhtes.
Valitsus on otsustanud tõsta 1820-eurost õpetaja alampalka 8,2 protsendi võrra alates järgmisest aastast, kuid õpetajate hinnangul ei kata see tõus elukalliduse kasvu ega lahenda sügavat palgalõhet teiste sektoritega.
Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri sõnul on lubatud tõus vaid ajutine leevendus, mitte pikaajaline lahendus. „Isegi pärast palgatõusu oleme 2026. aastal olukorras, kus enamik magistrikraadiga õpetajaid teenib endiselt umbes kümme protsenti vähem kui riigi keskmine palk. See on üks peamisi põhjuseid, miks head õpetajad lahkuvad ja otsivad stabiilsemat tööd mujal,“ ütles Voltri.
Tema sõnul on mure veelgi suurem, kuna puudub kindlus tuleviku suhtes. „Keegi ei oska öelda, mis saab pärast 2026. aastat. Kas õpetajate palgad külmutatakse jälle ja hakkame uuesti teistest maha jääma? Seda stsenaariumi oleme juba korduvalt näinud,“ lisas ta.
Valitsuserakonnad on lubanud, et 2027. aastaks peaks õpetaja arvestuslik palk tõusma 120 protsendini Eesti keskmisest. Selleks peaks õpetaja alampalk olema vähemalt riigi keskmise tasemel, kuid haridustöötajate liit nõuab, et see lubadus fikseeritaks ka riigi eelarvestrateegias. „Ilma kindla eelarvekohustuseta jäävad lubadused lihtsalt sõnadeks,“ rõhutas Voltri.
Rahulolematust jagavad ka päästjad. Päästeala töötajate ametiühingu (EPTAÜ) hinnangul ei ole lubatud kümneprotsendine palgatõus piisav, et peatada tööjõupuudus sektoris, kus vastutus ja risk on kõrged, kuid palk jääb endiselt alla riigi keskmise. „Paljud päästjad tunnevad, et nende töö väärtustatakse sõnades, mitte tegudes. Kui me tahame päästeteenuse kvaliteeti säilitada, tuleb palk vastavusse viia reaalse vastutusega,“ seisab ametiühingu avalduses.
Meeleavalduse korraldajad rõhutasid, et nende eesmärk ei ole vastasseis, vaid dialoog valitsusega. Nad ootavad, et õpetajate ja päästjate palgatõusud ei oleks enam lühiajalised poliitilised sammud, vaid osa pikaajalisest riiklikust strateegiast, mis väärtustab inimeste panust ühiskonda.
Toompeal valitses rahulik, kuid otsusekindel õhkkond – loosungid ja plakatid kandsid sõnumeid nagu „Õpetaja väärib rohkem kui ellujäämist“ ja „Päästja palk ei päästa pere eelarvet“. Meeleavaldajad rõhutasid, et nende võitlus ei ole ainult raha pärast, vaid ka austuse, tunnustuse ja tulevikukindluse nimel.
