Täiendus: 14.01.20222
“Kehtivate seaduste kohaselt ei ole erakorraline energiahüvitis loetelus, mida ei saa võlgade katteks sissenõudmisele pöörata. Põhjus selles, et tegemist on väga kiiresti väljatöötatud meetmega ja lahendusega, mida kunagi varem pole kasutatud. Seadusandja ei saanud ette näha, et selline vajadus võib kunagi tekkida. Mis aga ei tähenda, et me nüüd, kui elu kitsaskoha kätte näitab, seda teha ei saaks,” ütles justiitsminister Maris Lauri.
Justiitsminister Maris Lauri tegi ettepaneku muuta seadust nii, et energiahinna kompenseerimiseks mõeldud erakorralist toetust ei oleks kohtutäituritel võimalik arestida.
“Samas osutab täitemenetluse seadustik sellele, et vara arestimisel ei tohi kütet või kütte muretsemiseks mõeldud rahalisi vahendeid ära võtta. See punkt osutab, et teatud juhtudel ei tohiks ka praegu vähemalt kogu energiahüvitise summat arestida,” märkis ta.
Justiitsminister selgitas, et energiahinna kompenseerimise toetus on kehtestatud ministri määrusega, kuid toetuse arestimise võimaluse alt vabastamise küsimust ei saa määruse muutmisega lahendada.
“Seetõttu teen õigusselguse huvides ja inimeste kaitseks suurema võlakoorma alla sattumise eest riigikogule ettepaneku kiiremas korras seadust täiendada. Justiitsministeeriumis on valmimas seadusemuudatuse sõnastusettepanekud. Teavitasime sellest plaanist juba ka kohtutäitureid,” rääkis Lauri.
Kehtiva seaduse mõte on ministri sõnul see, et võlgnik peaks küll elama kokkuhoidlikult ja oma võlga vähendama, kuid siiski saama enda eluga edasi minna. “Täiendavate ja uute võlgade teke seda ei toeta. Ärgem unustagem sedagi, et võlgnikku motiveerib pingutama seegi, kui ta võlakoormus mitte ei kasva, vaid väheneb,” rõhutas justiitsminister.
13.01.2022
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus võttis seisukoha, et energiahinnatõusu leevendusmeetme raames võlgnikule makstavat raha ei loeta sotsiaaltoetuseks ning kohtutäitur saab vajadusel selle võlgade katteks arestida.
See tähendab, et kui võlgnikul on konto arestitud ja kohalik omavalitsus kannab tema kontole üle energiahinna tõusu leevendusmeetmena toetuse, siis on tegemist sissetulekuga, mille kohtutäitur saab arestiga kinni pidada, et katta selle arvel täitemenetluses olevat nõuet, teatas koda.
Energiahinna tõusu leevendamiseks makstava toetuse näol ei ole tegemist täitemenetluse seadustikus loetletud sissetulekuga, see tähendab, et see ei ole sotsiaaltoetus. Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on sätestatud täitemenetluse seadustikus.
Kohtutäiturid kinnitavad, et peavad oma töös lähtuma vaid seadusest, mis paneb neile kohustuse rakendada kõiki seadusega lubatud meetmeid täitedokumendi täitmiseks ehk nõude rahuldamiseks.
Mõistetavalt on koja sõnul elektri ja muude energiaallikate maksumus kallinenud järsult ja suures ulatuses, kuid jätkuvalt kehtib põhimõte, et täitemenetluses oleva nõude täitmine on muude nõuete täitmise ees eelistatud.
Eestis on praegu täitemenetlusregistri andmetel kohtutäituritel kas menetluses või peatatud 511 916 täiteasja, neist 482 294 täiteasjas on võlgnikuks füüsiline isik.
Füüsilisest isikust võlgnikke, kelle vastu esitatud nõue on täitemenetluses ning täiteasi on kas menetluses või peatatud, on 115 017.
Energiahinna tõusu leevendusmeede ei ole seaduse järgi sihtotstarbeline ja saajatel on võimalus kasutada seda enda parema äranägemise järgi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kohtutäituri seaduse alusel. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud Eestis.
