Jagatav vanemahüvitis
Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda saab planeerida päevade kaupa.
Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.
Jagatav vanemahüvitis pakub peredele rohkem paindlikkust – nimelt on alates lapse 31. elupäevast jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus nii emal kui isal. Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa. Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kuust.
Vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist kuni 60 kalendripäeva jooksul koos kasutada.
Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus.
Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.
Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus jagatavat vanemahüvitist lähemalt tutvustame.
Kas jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada?
Jah, jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida. Kui su ühes kuus saadav brutotulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis on 2023. aastal 2145,65 eurot (2024. aastal 2366,76 eurot), siis sulle makstav vanemahüvitis ei vähene. Kui saad rohkem tulu, anna sellest meile teada sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, sest sel juhul vähendatakse hüvitise summat.
Vanemahüvitist vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimise korral järgmise valemi järgi:
Vanemahüvitis – [(brutotulu – 2145,65 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis
Igakuisest brutotulust lahutame pool vanemahüvitise ülempiiri summat ning saadud vahe jagame kahega. Selle numbri lahutame määratud vanemahüvitise summast. See ongi uus vähendatud vanemahüvitise summa.
Näiteks on vanema määratud vanemahüvitis on 1500 eurot, jooksval kuul saab ta brutotulu 2200 eurot. Seega on vähendatud vanemahüvitise valem: 1500 – [(2200 – 2145,65) : 2] = 1500 – 27,18 = 1472,82 eurot
Kui ühes kuus saadav tulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis on 2023. aastal 2145,65 eurot, siis makstav vanemahüvitis ei vähene.
Pane tähele, et kui vähendatud vanemahüvitis oleks väiksem kui hüvitise määr, maksame sulle hüvitist siiski vanemahüvitise määras. 2023. aastal on hüvitise määr 654 eurot.
Kuidas arvestatakse vanemahüvitise saamise ajal ettevõtluskonto kaudu tulu teenimist?
Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu, seega vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimisel läheb ettevõtluskonto kaudu saadud tulu samuti arvesse väiksemas määras.
Võtame sel juhul arvesse ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%) (vt näide vanemahüvitise suuruse arvestamise juures).
Kogu ühes kuus saadud brutotulu arvestatakse kokku. Kui see on väiksem kui pool vanemahüvitise ülempiiri (2023. aastal 2145,65 eurot), see vanemahüvitist ei mõjuta. Arvutame vanemahüvitise suuruse ümber alles juhul, kui brutotulu on suurem kui pool vanemahüvitise ülempiiri.