Valitsus kiitis heaks lisaeelarve eelnõu summas 730 miljonit eurot. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul olid lisaeelarve kompromissid mõlemale osapoolele valusad, aga sügisel ollakse valmis uusi kokkuleppeid tegema, näiteks lastetoetuste reformi kohta.
730-miljonilisest lisaeelarvest kulub 170 miljonit Eesti gaasivaru moodustamiseks, 30 miljonit investeeritakse LNG terminali ehitusse.
Suurem osa ongi seotud energiajulgeolekuga, milleks kulub kokku ligikaudu 250 miljonit eurot. Energiahindade kallinemisega seonduvalt plaanib valitsus tõsta ka toimetulekutoetuse määra. Sellele kulub 29 miljonit.
“Nüüd tõstame toimetulekupiiri 200 euroni, mis tähendab, et 200 eurot peab olema see, mis inimesel vältimatute kulude mahaarvamise järel kätte jääb. Ja muudatus tõesti on see, et kui siiamaani on toimetulekutoetuse määramisel arvestatud üürimakseid, aga ei ole arvestatud laenumakseid, siis mõeldes selle olukorra peale, mis võib tekkida Ukraina sõjaga seotult, et on teatud sektorid, kus inimesed ootamatult võivad kaotada töö, siis kuueks kuuks on võimalus toimetulekutoetuse maksmisel arvestada ka laenumakseid,” selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE).
Hinnanguliselt vajab Rosimannuse sõnul toetust sel aastal 1000 peret. Pensionäride ja lastega perede toetamiseks on lisaeelarves ka ühekordne 50-eurone toetus, mis maksab 30 miljonit eurot. Keskerakond soovis 100-eurost toetust.
“See väljamaksmiseni jõuab tõenäoliselt novembris ja on, jah, ühekordne. Mingit eraldi täiendavalt taotluse esitamist me ei korralda, keegi ei pea midagi eraldi tõestama hakkama või taotlusi esitama. Minu jaoks on see ikkagi sisuliselt osa ühiskonna laiemast turvavõrgust,” ütles rahandusminister.
Opositsioon on toetuste maksmise suhtes kriitiline.
“Sellises olukorras on mitut moodi võimalik tegutseda. Üks viis on võtta ette samme, millega hinnad alla suruda. Elektri puhul on see täiesti valitsuse võimuses. Teine võimalus on hakata maksumaksja ühest taskust raha võtma, nimetama seda maksumaksja toetuseks ja siis selle maksumaksja taskust see raha liigub edasi suurtele energiafirmadele. See on tee, mida tänane valitsus on läinud,” kommenteeris EKRE esimees Martin Helme.
Koalitsioonipartner Keskerakond nendib, et ambitsioonid lisaeelarves olid suuremad. Keskerakond oleks soovinud ka toiduainete käibemaksu ja aktsiiside langetamist. Fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul olid kompromissid mõlemale osapoolele valusad, ent sügisel ollakse valmis uusi kokkuleppeid tegema.
“Oleme näidanud ka valmisolekut, et võiksime lastetoetuste reformi ära teha ja siduda selle keskmise palgaga. Parlamendiliikme palk on seotud keskmise palgaga, eakad on seotud indeksiga, tegelikult peaksid olema ka lastetoetused seotud vastava valemiga, oleks õiglasem,” ütles Karilaid.
Täpne rahajaotus avalikustatakse pärast valitsuse eelnõu kinnitamist ja selle riigikogule esitamist. Seda on kavas teha järgmisel nädalal.
Err.ee
