Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks ja esitas riigikogule menetlemiseks eelnõu, millega töötuskindlustushüvitise maksmise kestus muutuks tulevikus automaatselt, sõltuvalt olukorrast tööturul.
Eelnõu kohaselt makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt, kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab. Kui tööd on lihtsam leida ja töötute arv madal, makstakse hüvitist nii kaua, kui taotlemise hetkel on määratud niiöelda baasperioodiks, teatas sotsiaalministeerium.
Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb kindlustatutel hüvitise maksmise periood eelnõu järgi 60 päeva. Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.
Alla viieaastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks ehk hüvitist makstakse 180 kalendripäeva ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra.
Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea.
“Kriiside ajal on inimestel raskem tööd leida ja töötukassa saab siin tulla appi, makstes hüvitist pikema perioodi jooksul – nii säilib inimesel sotsiaalne kaitse ja sissetulek. Lühem periood majanduse tippaegadel soodustab jällegi kiiremat tööle naasmist,” ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson pressiteates.
“Tööandjate jaoks on oluline, et töötuskindlustuse mudel toetaks inimeste püsimist tööturul ning, et töötukassa ressursid oleksid võimalikult sihipäraselt kasutatud. Toetusmeetmed peaks toetama kiirelt tööle naasmist ning tagama kõrge tööhõive. Kuna uus mudel on majandustsüklitega tugevamas seoses, on alust arvata, et süsteem muutub seeläbi ka paremaks,” kommenteeris Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.
Ametühingute Keskliidu juhi Jaan-Hendrik Toomeli sõnul vajab töötaja töötukassas arvel oleku ajal kindlustunnet, et uue ametikoha otsingu ajaks on tagatud toimetulekuks piisav sissetulek – söögi, elektri või näiteks gaasi tarbimise eest on vaja tasuda igakuiselt. “Planeeritava töötuskindlustushüvitise arvutamise mudeliga on ebamäärasus tuleviku osas viidud tasemeni, mis vastavalt majandusolukorrale kas kiirendab tööle naasmist või annab piisava ajapuhvri pikemaajalisteks otsinguteks. Töötushüvitise määramise põhimõtted peavad siinjuures olema lihtsalt mõistetavad ning makseperiood ette arvatav ka arvel oleva inimese enda jaoks,” toonitas Toomel.
Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määratakse hüvitise maksmise baasperiood vastavalt inimese töötuskindlustusstaaži pikkusele. Eesti Töötukassa arvutab registreeritud töötute arvu välja iga kuu alguses. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist võrdleb töötukassa registreeritud töötute arvu tulemust varasema perioodi keskmise töötute arvuga. Võrdluse tulemusena selgub, kas töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea.
Praegu sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood üksnes inimese töötuskindlustusstaažist, mistõttu ei pruugi see olla vastavuses samal ajal majanduses toimuvate muutustega. Hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Ka Euroopa Komisjon soovitab riikidel muuta töötuskindlustushüvitisi majandustsüklile vastavaks.
Kava kohaselt peaks muudatus jõustuma 30. juuniks 2023.
Err.ee
