Riigikogu võttis vastu vanemahüvitise arvestamist ajutiselt muutva seaduse
Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil vastu võetud seadusega jäetakse vanemahüvitise arvestusperioodist välja tervisekriisi ajal töötuna arvel oldud aeg.
Valitsuse algatatud erehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusega (300 SE)
vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb sel perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023. Seletuskirja järgi moodustab mõjutatud sihtrühma umbes 3 protsenti last saavatest peredest.
Seadusega kehtestatud muudatused puudutavad ka perehüvitiste maksmist ja isapuhkuse kasutamist surnult sündinud lapse korral. Isadel, kes ei ole kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist.
Lisaks lubab seadus ka õppeaasta alguses 16–19-aastastele lastele septembri kuu eest peretoetuste maksmist ilma õppimise andmeid kontrollimata. Kuna peretoetuste maksmise kuupäevaks ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid edastada, puuduvad Sotsiaalkindlustusametil peretoetuste maksmiseks täielikud andmed, mistõttu ei saanud seni kehtinud korra järgi kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget.
