Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis võimaldab patsiendil jätkata 2 kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ning saada töötasu. Tervisekassa ja tööandja maksaks pikaajalise haiguse ajal töötajale tema haigestumise eelse töötasu. Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma selle aasta 15. aprillist
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on eelnõu põhieesmärgiks vältida raskemalt haigestunud inimeste püsiva töövõimetuse tekkimist ja tööturult kõrvale jäämist. „Töötamine võib teatud juhtudel olla osa tervenemisest. Pikaajalisest haigusest taastumine võib olla kiirem, kui pakkuda töötajale terviseseisundile sobivat tööd, kohandada töökohta või pakkuda lühemat tööpäeva näiteks. Rõhutan, et tegemist on vabatahtliku süsteemiga: see toimub raviarsti heakskiidul, vajadusel töötervishoiuarsti toel, patsient peab endas jõudu leidma ning see kõik peab sobima ka tööandjale,“ selgitas terviseminister Riina Sikkut.
Riigikokku saadetud eelnõu kohaselt on võimalik alates haiguslehe 61. päevast jätkata töötamist, kusjuures Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Seda eeldusel, et tööandja ise maksab vähemalt 50% senisest töötasust. Kokku aitab see taastada inimese haigeks jäämise eelse sissetuleku.
Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid nagu tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tööks vajalikud abivahendid.
Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 pikemalt kui 60 päeva haiguslehel olevat töötajat. Nendest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks Töötukassa toetavaid teenuseid.
Töövõimetuse ennetamise süsteemi loomist ja ellu viimist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest.
Sama seadusmuudatuse raames on kavas muudatused teistes seadustes ja regulatsioonides:
- Sotsiaalmaksusoodustust laiendatakse kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu. Täna on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida ta maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.
- Lapsevanemad saavad õiguse hooldushüvitisele kuni 60 kalendripäeva olenemata lapse diagnoosist (seni kehtis see vaid vähihaigete laste põetamisel).
- Täiendav ravimihüvitis muudetakse täiendavaks ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitiseks. Ravimite ja meditsiiniseadmete kulud patsiendi omaosaluse arvestuses liidetakse ja täiendavat hüvitist hakatakse arvestama automaatselt sarnaselt senisele süsteemile, st kui inimese omaosaluse summa ületab kokku 100 eurost aastast alammäära. Tegemist on sihitatud hüvitisega, et parandada ravisoostumust ja toetada patsiente, kellel on suured ravimi- ja meditsiiniseadmekulud.
