Mida rohkem leidub ühiskonnas piirangute vastu mässajaid, seda rangemaks peab piiranguid tegema ja seda kauem need kehtivad, tõi teadlane ja valitsust nõustava teadusnõukoja liige Mario Kadastik esile veebisaates “Otse uudistemajast”.
Kadastik nimetas ohtlikuks, kui olukord, kus EMO-sse pöördudes ei pruugi sealt pikalt abi saada, kaua kestab. Seetõttu tuleks nakkuskordaja võimalikult kiiresti allapoole saada, et suve saaks piirangutevabalt veeta.
“Kui me kõik istuksime kaks nädalat kodus, kusagile ei läheks, oleks viirus ka surnud, aga see oleks absoluutne ekstreemum. See oleks majandusele liiga ekstreemne. Aga meil on vaja R [nakkuskordaja – toim] sealt tipust alla tuua, et tuleks mingigi leevendus. Kui R jääb sinna 0,9-1 vahele, siis mis suvi see on, kui haiglad on endiselt puupüsti täis. Paar kuud tugevat langust oleks vaja. Aprilli lõpuni kestvad piirangud võiksid olla piisavad, et tuua nivoo oluliselt alla,” ütles Kadastik, nentides, et piirangud toimivad üksnes siis, kui neist ka kollektiivselt kinni peetakse.
Kadastik ütles, et sotsiaalmeedia on andnud hääle igaühele, kes sõna võtta tahab, mistõttu elavad inimesed sellises infoväljas, kus ujub ka palju sulaselget jama, ent küsimusi enam ei esitata ja tõe pähe võetakse kõike, mis meeldib. Just see on loonud pinnase maski- ja vaktsiiniskepsiseks ja pannud inimesed piirangute ja maskide vastu mässama.
“Miks inimesed nii palju vaktsineerimisest keelduvad, on juba osaliselt selle tulem,” ütles Kadastik.
“Maskivastased kampaaniad ja muu selline on seda kummi ju venitanud, me oleks palju rutem tulnud muidu piirangutest välja. Mida rohkem piirangute vastu võideldakse, seda enam tuleb neid peale panna. Seega, paradoksaalselt, kes võitlevad selle vastu kõige rohkem, need põhjustavad seda vajadust kõige rohkem,” ütles Kadastik.
Kadastik kinnitas, et märtsist kehtestatud piirangute mõju on hakanud end tunda andma, samas on iga piirangu mõju raske individuaalselt hinnata. Samuti tuleb arvestada, et iga otsuse ja selle mõju vahele jääb paarinädalane lõtk – nii piirangute kui nende leevendamise puhul.
Loe ka: TÄIENDATUD: Tänasest toimub Toompeal seisev meeleavaldus ja toimub ööpäev läbi, kuni 347 SE tagasi lükatakse
Kadastik leidis, et koolide järk-järgulisest avamisest saab hakata rääkima siis, kui lisaks nakkuskordajale tuleb hüppeliselt allapoole ka nakatumismäär. Sellest üksi ei piisaks, kui nakatumiskordaja 0,85 peale langeks.
“See foon peaks olema selline, et päevaseid nakatumisi on alla 500 ja haiglaravil alla 400,” ütles Kadastik, lisades, et vastasel korral hakkaksid õpilased kooli taas nakkust viima.
Kadastik avaldas lootust, et võimalikult palju inimesi end suvel vaktsineerida laseb. See on kõige kiirem viis karjaimmuunsuse saavutamiseks sügisel. Ta pidas vajalikuks 70-80 protsendi elanikkonna vaktsineerimist karjaimmuunsuse saavutamiseks.
Kadastik hindas vaktsiinide võimalikke kõrvalmõjusid sada korda kergemaks koroona läbipõdemisega kaasnevatest pikaajalistest tüsistustest.
“See on maailmas enimtestitud vaktsiin üldse, sest seda on antud nii paljudele. Ükski vaktsiin ei saavuta nii suurt efekti nii kiirelt,” ütles Kadastik koroonavaktsiinide kohta. “Kõrvalmõjud on haiguse kõrval köki-möki.”
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
