Kultuuriministeeriumi hinnangul peaks seadusesse kirjutama, mis järjekorras tuleb telekanaleid saatekavas esitada. Samuti soovib ministeerium, et tulevikus tuleks iga telekanali Eestis levitamiseks eraldi luba taotleda.
Läinud aastal võttis Eesti üle järjekordse teleteenust puudutava eurodirektiivi, millest osa oli täitmiseks vabatahtlik. Sestap ei jõudnud Eesti seadusesse punkt, mis käsib operaatoril teatud kanaleid oma elektroonilises saatekavas esile tuua. Kultuuriministeeriumi meedianõuniku Andres Jõesaare hinnangul tehti toona viga.
“Kui võtame näiteks ETV+, mis mõningate kaabeloperaatorite loendites on kohal 97, siis ta võiks olla näiteks seitsmendal kohal. Et inimesed ei peaks seda lõputult otsima, vaid et meie Eesti oma teleprogrammid oleks nendes menüüdes eespool,” rääkis Jõesaar.
Ministeeriumis valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi tuleks ettepoole tõsta üldhuvikanaleid.
“Siin on mõeldud kanaleid, mis on põhimõtteliselt suunatud laiemale auditooriumile,” selgitas Jõesaar. “Väga spetsiifilised kanalid, nagu Ohota i Rõbalka ei ole üldist huvi pakkuvad kanalid, aga ETV2 või TV3 on.”
Ka möödunud nädalal avaldatud dokumendis märgitakse, et tänu muudatusele oleks võimalik kodu- ja välismaiseid kvaliteetkanalid lihtsamini üles leida. Samas dokumendis sõnastab kultuuriministeerium teisegi põhjuse seaduse muutmiseks.
“See kindlustab, et esile tuuakse just kvaliteetmeedia kanaleid, mitte näiteks kanaleid, mille taasedastamise piiramiseks ei ole küll piisavat alust, kuid mis siiski võivad vaatajate meelsust Eesti riigi ja Euroopa Liidu suhtes negatiivselt mõjutada ning seeläbi meie ühiskonda lõhestada,” teatas ministeerium. Ka Jõesaare kinnitusel on see üks eesmärkidest. “Ega ta muidu seal kirjas ei oleks,” sõnas Jõesaar.
Err.ee
