OLULINE: Harjumaal tuvastati Pihlaka Farmis sigade Aafrika katk
Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati ligi 2000 seaga OÜ Pihlaka Farmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume ettevõtte osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.
Esimene teavitus sigade suremusest farmis jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 13. juulil. „Positiivne proov tuvastati OÜ Pihlaka Farmis passiivse seire käigus. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel. Seejärel korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.
„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi,“ kinnitas Sammel. Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele.
Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.
SAKi peamised sümptomid:
– palavik üle 40 °C
– isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
– köha, hingamisraskused
– verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
– silmapõletik koos nõre eritumisega
SAK ei ole nakkav teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.
Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.
Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellelt tuvastati uuringute käigus SAK. Samuti on leitud juulikuus SAK viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.
Korduma kippuvad küsimused SAKi kohta on leitavad siit.
Taust
Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.
Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.
Metssigadel tuvastati SAK esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.
Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (need on loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja neil on tekkinud haiguse vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda perioodi (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK vabaks perioodiks metssigade hulgas. 2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.
Sigade Aafrika katk (SAK)
Korduma kippuvad küsimused.
Kas kulud seapidajale hüvitatakse?
Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (sigade läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide laboris uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud sead, hävitatud sööt ja ka kulud hukkunud sigade korjuste hävitamiseks, kompenseerib omanikule samuti riik.
Kas ohus on ka teised seapidajad?
Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi. PTA jagab taudiinfot kõikidele seakasvatajatele üle Eesti. Palume kõikidel seakasvatajatel, kes märkavad oma farmis sigadel SAK haigustunnuseid, sellest koheselt teavitada oma veterinaararsti.
Millal tuvastati SAK esmakordselt metsigadel?
Metssigadel tuvastati SAK esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.
Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (need on loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja neil on tekkinud haiguse vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda perioodi (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK vabaks perioodiks metssigade hulgas. 2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.
Millal tuvastati SAK esmakordselt koduseal?
Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.
Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk ligi neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.
Kuidas ma ära tunnen, et sead on nakatunud?
SAKi peamised sümptomid:
– palavik üle 40 °C
– isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
– köha, hingamisraskused
– verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
– silmapõletik koos nõre eritumisega
Kuidas viirus levib?
Viirus levib haige looma vahendusel, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.
Kas haigus kujutab ohtu inimestele või teistele loomadele?
SAK ei ole nakkav teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.
Kui palju seafarme on Eestis?
31.03.2021 seisuga on Eestis 120 seafarmi, kus peetakse 313 382 siga.
Kui tihti amet seafarme kontrollib?
Amet kontrollib seafarme vähemalt 2 korda aastas.
Mis on üldine olukord Eesti sigalates bioturvalisusega?
Üldiselt võib öelda, et sigalate bioturvalisus on hea.
Kui tõenäoliseks peate, et SAK jõuab ka teistesse farmidesse?
Viiruspositiivseid metssigu on leitud Põhja-Eestis 2021. aastal. Arvestades epizootoloogilist olukorda ja kogemusi SAKi viiruse leviku osas on nakkuse oht kodusigadel olemas ja seapidajad peavad kasutama kõiki meetmeid, et takistada SAK viiruse sattumist keskkonnast farmi.
Mis toimub Eesti lähiriikides?
Sel aastal 14.07.2021 seisuga Lätis ja Leedus SAKi kodusigadel diagnoositud ei ole ja Poola on teavitanud kahekümnest SAKi puhangust kodusigadel, suurim puhang oli ligikaudu 16 000 koduseaga farmis. Venemaal on sellel aastal olnud 41 puhangut kodusigadel.
Samuti tuvastatakse Lätis, Leedus ja Poolas SAKi metssigadel.
Milline on nakatumisega seonduv seis Eesti metssigade seas?
Sel aastal on SAKi diagnoositud 35 metsseal, neist viiruspositiivseid metssigu oli viis ja antikehadega 30 (Lääne-Virumaa, Harjumaa, Raplamaa).
Allikias. Põllumajandus- ja Toiduamet
