Euroopa Keskpank (EKP) otsustas neljapäeval tõsta põhilisi intressimäärasid 0,25 protsendi võrra, mis tähendab, et keskpank maksab pankadele deposiidi eest 3,5 protsenti intresse.
EKP nõukogu teatas, et tõstavad kõiki kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks on seega 4%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,5%. Tegemist on viimase 22 aasta kõige kõrgema intressitasemega.
Järgmine intressitõus tuleb tõenäoliselt juba kuu aja pärast, prognoosib Bloomberg, Reutersi analüütikud seevastu ootavad järgmist intressitõusu septembris. Võimalus kolmandaks intressitõusust sõltub paljuski inflatsiooniprognoosist, mille keskpank samuti neljapäeval avalikustab. Bloombergi analüütikud ootavad, et intressid hakkavad langema pärast järgmist tõstmist ning alates tuleva aasta kevadsuvest
SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil kardab, et keskpangad võivad praegu majandust remontides üle reageerida. “Mina kardan kõige rohkem seda, et keskpangad reageerivad praegu liiga agressiivselt ja liiga tihti. Sellega on oht üle pingutada, millega võib-olla ühel hetkel kuskil midagi murdub majanduses nii karmilt, et me lähme sügavamasse majanduslangusesse,” rääkis Danil Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Loe pikemalt Äripäevast: SIIT
Euroopa Keskpanga neljapäevaselt istungilt oodatakse taas intressimäärade tõstmist 0,25 protsendipunkti võrra ning analüütikute hinnangul ootab ees veel üks intressitõus. See kõik suurendab ka eestlaste laenu- ja liisingumakseid ning pole välistatud, et kuue kuu euribor kerkib viie protsendini.
Eksperdid on ühte meelt, et neljapäeval teatab Euroopa Keskpank veel kord 0,25 protsendipunktisest intressitõusust. Ilmselt tuleb sama suur tõus ka juulis. Küsimus on, mis saab edasi.
“Praegused ootused USA intressitõusu poole pealt on, et need jäävad samaks ja tavaliselt Euroopa käib natuke sammu tagapool, mis tähendab, et kui me selle intressitõusu ära näeme, siis edaspidi vähemalt võiks tõstmise tempo olla aeglasem. Kui näeme, siis ehk korra veel mitte väga palju rohkem,” ütles TTÜ finantstehnoloogia kaasprofessor Tõnn Talpsepp.
“Nii SEB kui turg prognoosib, et ühe korra tõstetakse veel. Juulikuus on järgmine kohtumine tulemas ja seal võiks veel sama palju intressimäär tõusta, aga sealt edasi – kui vaatame keskpanga tugevama häälega liikmeid, kes seal on nõudnud suuremaid tõuse varasemalt, ka nemad on täna jäänud pigem tagasihoidlikuks. Ilmselt on jõutud intressiplatoole,” ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Teisiti näeb olukorda Redgate Wealth investeeringute valdkonna juht Peeter Koppel. “Mina kahtlustan, et neid võib tulla pigem veel, sest see inflatsioon on end üsna sügavale majandusse närinud ja tegelik probleem on see, et alusinflatsioon ei kipu järgi andma,” sõnas ta.
“Ma paraku arvan, et me hetkel paraku jätkame sellises režiimis, kus me ei tea, kus see tipp olla võiks. Turud kipuvad tihti seda alahindama ja ma arvan, et nad alahindavad seda ka praegu,” ütles Koppel.
Seega on ka raske hinnata, kuhu võib kerkida laenumakseid mõjutav euribor.
“Ma väga ei imestaks, kui näeksime kui mitte keskpanga suunavat intressimäära, siis vähemalt kuue kuu euribori tasemel viis,” ütles Koppel.
Keskpank peab balansseerima vajaduse vahel suruda alla inflatsiooni ilma seejuures majandusele liialt haiget tegemata. Seni on euroala majandus intressitõusu suhteliselt hästi ära kannatanud.
“Euroopa puhul ma ütleks pigem, et sel aastal majandusstatistika – kardeti hullemat. Midagi päris hullu pole juhtunud,” ütles Nestor.
“Praegu me näeme veel suhteliselt tagasihoidlikke langusnumbreid, kuigi Eesti -3 enam nii tagasihoidlik ei ole,” sõnas Talpsepp.
Err.ee
