„Viimaste kuude ettevõtete hinnatõusu on raske põhjendada kulude kasvuga arvestades, et palgakasv ei ole hindadele järgi tulnud. Tegemist on hinnalisa suurendamisega. See võib meie majanduskasvu aasta lõpus ja järgnevatel aastatel märgatavalt juba halvendada,“ kommenteeris Luminor panga peaökonomist, majandusteadlane Lenno Uusküla rekordilist, 25 protsendilist hinnatõusu ja nullilähedast majanduskasvu.
Uusküla sõnul on senine hinnatõus ja käesoleva aasta teise kvartali majanduslangus põhjustatud peamiselt samadest põhjustest. Kuni kevadeni kestnud hinnatõus toormeturgudel ja tarneraskused, mis tegi tootmise kulukamaks ja keerulisemaks. Ehk sama tulemuse saamiseks oli vaja rohkem tööd teha.
Kiire hinnatõus mõjutab aga väga otseselt ka inimeste rahalist toimetulekut. Väga suur osa kulude kasvust on sellised kulud, mille osas inimestel üksinda on väga raske isegi midagi ära teha, nt suure kortermaja küte, kus korterites puudub võimalust temperatuuri reguleerida. „Kohanemist on juba näha selles, et ostetakse ka enam odavamaid kaupu ja üldise kaubanduse müügilanguse kõrval kasvas müük kasutatud asjade kauplustes,“ märkis ta.
Vajalik odav elektrienergia
Kõneldes kasvavatest energiahindadest tõdes majandusteadlane, et energia eest on vaja Eesti ühiskonnal vaja maksta ning sellest pole pääsu. Küll aga on väga erinevad maailmad need, kus kas lastakse hindadel kasvada ja kompenseeritakse tarbijale hinnatõus või reguleeritakse ehk kompenseeritakse kulude tõus enne, kui need hinda üle kanduvad. „Ühiskonna arve on mõlemal juhul sama, kuid hinnakasvu puhul saame veel lisaks hinnakasvuspiraali, mis vähendab Eesti majanduse hinnakonkurentsivõimet, sest töötajad soovivad endiselt palka juurde saada ning ettevõtjad kasutavad hinnatõusukeskkonda ära oma hindade ennaktõstmiseks,“ selgitas ta.
Lisaks kiiretele hinnameetmetele on Uusküla sõnul vaja teha kõik, et garanteerida tulevikus stabiilne ja odav elektrienergia, sest senine kogemus on selgelt näidanud, et ühendustele teiste riikidega lootma jääda ei saa, sest nad võivad piirata oma elektri eksporti aegadel, kus elektrienergiat napib. „Eelkõige on puudu meil just juhitavat energiat, ehk siis seda, mis annab elektrit siis, kui päikest ja tuult ei ole. Arvestades, et gaasi puhul jääb impordi osa märgatavaks ka tulevikus, on vaja leida lahendusi kohalike energiaallikate kasutamisel,“ leidis ta.
Vähendada tarbimist
Investeerija ja rahanduseksperdi Jaak Roosaare sõnul aga hoolimata 25 protsendilisest jooksvast inflatsioonist see tegelikult juba pidurdub. „Järgmisel aastal oleme pigem deflatsioonis. Kuna võrdlusbaas on kõrge ja tarbimine jahtub, siis hinnad langevad. Heaks näiteks on bensiin, mis on juba odavam kui oli suve alguses ja kevadel,“ märkis ta.
Samas tähendab 25% inflatsioon Roosaare hinnangul majanduslangust. „Selleks, et majanduskasv oleks 0, peab majandus tegelikult nominaalselt 25% kasvama. See ei tundu võimalik, sest suur osa inflatsioonist on energia, mida tegelikult mõõdetakse valesti, sest selles ei arvestada fikseeritud hinnapakette. Seega on oodata majanduslangust,“ ennustas ta.
Loomulikult mõjub inflatsioon tarbijatele halvasti ehk sama tarbimise jaoks peab rohkem raha maksma. „Seega on mõistlik tarbimist vähendada, mis omakorda peaks ka majandust veelgi jahutama ja inflatsiooni alla tooma,“ täiendas Roosaare.
Abi raskes seisus olijatele
Eesti Panga hinnangul tuleks kõrge inflatsiooni tingimustes abi kõrgete energiahindadega toimetulekuks suunata eeskätt neile, kes seda kõige enam vajavad.
Eesti praeguse kiire hinnakasvu suurim põhjus on järsult kallinenud energia. Samas tuleb arvestada, et Eesti majandus on kõigele vaatamata seni jätkuvalt tugevas seisus. Seetõttu tuleks võimalikke toetusi planeerides vaadata, et majandusse ei suunataks ülemäärast lisaraha, mis annaks kiirele hinnakasvule veelgi hoogu juurde.
„Mõistlikum ja maksumaksja raha kasutamise suhtes säästlikum oleks suunata abi neile, kes on kiire hinnatõusu tõttu kõige raskemas seisus. Just väiksema sissetulekuga inimeste igakuistest kulutustest läheb märksa suurem osa toidule ja energiale ehk kaupadele, mille hinnad on tõusnud kõige enam. Kuna energiahindade kasvu regioonis põhjustab eelkõige tootmisvõimsuse puudujääk, on pikaajaline lahendus energia tootmisvõimsust suurendada,“ selgitas keskpank.
