Kliimaministeeriumi hiljuti koostatud plaan näeb ette elektri universaalteenuse kaotamise järgmise aasta 1. mail, mis on kaks aastat varem kui algselt kavandatud. See teenus, mis loodi kõrgete börsihindade leevendamiseks, osutus hiljem turuhindadest kallimaks.
Elektri universaalteenus oli mõeldud tarbijatele soodsa alternatiivina börsihindadele. Selle pakkujaks määrati Eesti Energia, kus elektrihinna kujundas koostöös konkurentsiametiga. Siiski, kehtestatud ajutine tootmishind – 15,4 senti kilovatt-tunni kohta – jäi püsima.
Eesti Gaasi müügiosakonna juht Tanel Toomik märkis, et universaalteenus oli kasulik ainult esimestel kuudel. Pärast seda ei suutnud see konkureerida turuhindadega, jättes tarbijad ilma vajalikust säästust.
Kliimaministeeriumi analüüs näitas, et universaalteenuse hind on kuu keskmisest börsihinnast kõrgem. Näiteks oktoobris maksid universaalteenuse kasutajad poole miljoni euro võrra rohkem võrreldes börsihinnaga, märkis ministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.
Tarbijate käitumine kinnitab samuti universaalteenuse ebasoodsust. Lehtmetsi sõnul on umbes 30% tarbijatest liikunud juulist alates universaalteenuselt ära. Kui valitsus plaani heaks kiidab, lõpeb universaalteenuse pakkumine 1. mail. Elektrimüüjad teavitavad kliente vajadusest valida uus pakett, ja valimata jätmisel rakendub automaatselt börsihind.
Eesti Gaasi andmetel on enamus nende klientidest börsipaketil, vaid kümnendik kasutab universaalteenust. Toomik arvab, et universaalteenuse kasutajad on väiketarbijad, kes oma elektriarvele suurt tähelepanu ei pööra.
Eesti Energia kliendid on enamasti fikseerinud oma elektrihinna. Santa Tohver, Eesti turu juht, märkis, et kuigi universaalteenusest loobumine jätkub, on uute pakettide valik aeglustunud. Ta soovitab klientidel oma elektripaketid üle vaadata, kinnitades, et eelmise talve sarnased hinnatõusud pole sel aastal oodata.
Universaalteenusest loobujad peaksid võtma ühendust oma elektrimüüjaga.
