Duši all urineerimine võib tunduda tühise ja süütu harjumusena – paljud peavad seda täiesti normaalseks, samas kui teised leiavad, et see pole eriti hügieeniline. Kuid vaagnapõhja füsioterapeut Alicia Jeffrey-Thomas hoiatab, et see võib aja jooksul põhjustada nii füsioloogilisi kui ka psühholoogilisi probleeme.
Tema sõnul võib selline käitumine tekitada ajus alateadliku seose voolava vee heli ja urineerimise vajaduse vahel. See tähendab, et iga kord, kui kuuled vett voolamas – näiteks kraani all või duši all –, võib su keha hakata automaatselt reageerima ja anda märku, et on aeg tualetti minna, isegi kui tegelikult pole seda vaja.
Lisaks ei ole duši all urineerimise asend eriti sobiv vaagnapõhja lihastele. Jeffrey-Thomas selgitab, et seistes voolava vee all ei saa keha täielikult lõõgastuda, mis võib häirida põie ja vaagnapõhja normaalset koostööd. “Meestel toetab põit eesnääre, mistõttu seistes urineerimine on nende jaoks loomulikum. Naistel aga on vaagnapõhja struktuur erinev ja seistes või poolkummargil asendis tekib lihastes pigem pinge kui lõdvestus,” selgitab spetsialist.
Pikaajaliselt võib see põhjustada probleeme, nagu põiekontrolli nõrgenemine või suurenenud risk tahtmatu lekkimise tekkeks. “Keha õpib, et seistes, voolava vee heliga, tuleb urineerida – ja see muster võib jääda ajusse pikaks ajaks,” lisab Jeffrey-Thomas.
Kuigi duši all pissimine võib tunduda tühine teema, rõhutab arst, et väikesed harjumused mõjutavad oluliselt põie ja vaagnapõhja tervist. Regulaarne teadlikkus ja õigete harjumuste kujundamine aitavad ennetada probleeme hilisemas elus. “Kui küsida inimestelt, kes täna võitlevad põiepidamatusega, kas nad muudaksid oma varasemaid harjumusi, vastaksid enamik neist jah,” ütleb ta.
Seega, isegi kui duši all urineerimine tundub mugav või ajasäästlik, on parem see harjumus kõrvale jätta – sinu keha tänab sind tulevikus.
