Eesti Tööandjate Keskliidu ja Ametiühingute Keskliidu esindajad jõudsid kokkuleppele 2025. aasta töötasu alammääras, mis tõuseb 66 euro võrra, ulatudes 886 euroni kuus. Võrreldes tänavuse aastaga tähendab see kaheksaprotsendilist kasvu.
Uus alampalk moodustab Eesti Panga prognoosi kohaselt 43% järgmiseks aastaks oodatavast keskmisest palgast.
Ametiühingud rõhutavad miinimumpalga tähtsust Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask märkis, et miinimumpalga tõstmine aitab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja töötajate palgavaesust. “Kõigil on õigus tunda end väärtuslikuna ning võimalus katta enda ja pere igapäevased kulud. Kuid isegi lisanduva 66 euroga jääb paljudele miinimumpalgaga töötajatele toimetulek keeruliseks,” ütles Vask.
Tema sõnul peaks alampalga tõus olema ka järgmistel aastatel kiirem, et tagada töötajatele parem majanduslik kindlustunne ja elukvaliteet.
Tööandjate seisukoht: alampalga tõus parandab ostujõudu Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter rõhutas, et alampalga tõus ületab prognoositavat hinnatõusu ja keskmise palga kasvu, parandades seeläbi madalama sissetulekuga inimeste ostujõudu. “See kokkulepe on kompromiss. Kuigi majandus on langustrendis, on tööandjad töötajate nappuse tõttu sunnitud palku tõstma, vaatamata ärimahtude vähenemisele,” tõdes Sutter.
Alampalk kujuneb koostöös Töötasu alammäär lepitakse igal sügisel kokku Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel. Läbirääkimistel arvestatakse Eesti Panga viimase majandusprognoosiga. Seejärel kinnitab kokkuleppe valitsus.
Praegu kehtiv 2023. aasta töötasu alammäär on 820 eurot kuus täistööaja puhul. Uus 886-eurone alampalk hakkab kehtima 2025. aastast, peegeldades tööturu osapoolte püüdlusi leevendada palgavaesust ja tõsta madalapalgaliste inimeste elujärge.
