Eesti riigikogu õiguskomisjon heaks vaenukõne seaduse eelnõu. Eelnõuga luuakse uus karistusseadustiku paragrahv, mis keelustab vaenu õhutamise rassi, rahvuse, usu, poliitiliste veendumuste või sotsiaalse kuuluvuse alusel.
Eelnõu kohaselt on vaenu õhutamine tegu, millega avaldatakse vägivaldset üleskutset ühiskonnagrupi vastu või õigustatakse või õigustatakse vägivalda ühiskonnagrupi vastu. Eelnõus on loetletud ka konkreetsed tegurid, mis võivad olla vaenu õhutamiseks. Näiteks on vaenu õhutamiseks nimetatud järgmisi tegusid:
ähvardused või üleskutsed vägivallale
diskrimineerivate hoiakute või stereotüüpide levitamine
vägivalla õigustamine või õigustamine
Eelnõu kohaselt karistatakse vaenu õhutamise eest kuni kolmeaastase vangistusega.
Eelnõu on vastuoluline, sest seda on kritiseeritud sõnavabaduse piiramiseks. Eelnõu toetajad väidavad, et see on vajalik, et kaitsta ühiskonnagruppe vaenu ja vägivalla eest.
Eelnõu kriitikud väidavad, et see võib piirata vaba mõttevahetust ja poliitilist debatti. Nad on ka mures selle pärast, et seadust võidakse kasutada poliitiliste vastaste vaigistamiseks.
Eelnõu on veel riigikogus menetluses. Kui see vastu võetakse, jõustub see 2024. aasta alguses.
Siin on mõned konkreetsed argumendid vaenukõne seaduse eelnõu toetuseks ja vastu:
Toetuseks:
Vaenu õhutamine võib viia vägivalla ja diskrimineerimiseni.
Seadus aitab kaitsta ühiskonnagruppe vaenu ja vägivalla eest.
Seadus aitab luua ühtsema ja tolerantsema ühiskonna.
Vastu:
Seadus võib piirata vaba mõttevahetust ja poliitilist debatti.
Seadust võidakse kasutada poliitiliste vastaste vaigistamiseks.
Seadus on raskesti kohaldatav ja võib viia kuritarvitamisteni.
Lõppkokkuvõttes on vaenukõne seaduse eelnõu vastuvõtmine poliitiline otsus. Riigikogu liikmed peavad otsustama, kas vaenu õhutamise keelustamine on ühiskonnale kasulikum kui sõnavabaduse piiramine.
