„Koroonatõendi küsimine on põhiseaduspärane, kui epidemioloogiline olukord seda nõuab. Sel juhul tuleb näidata, miks on kõikidelt inimestelt konkreetses kohas tõendi nõudmine nakkuse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik,“ ütles õiguskantsler Ülle Madise.
Tema sõnul on aga vaktsineerimisvabaduse põhimõttega vastuolus see, kui tõendi nõude ainus mõte on sundida inimesed vaktsineerima. „Ravi ja vaktsineerimine on kehtivate seaduste kohaselt vabatahtlik, sellel on vaid vähesed erandid. Vaidluse korral otsustab kohus,“ sõnas Madise.
Kindlasti on probleem nendel inimestel, kes objektiivselt ei tohi vaktsineerida ja kel pole raha testide ostmiseks. „Selle mure lahendamise vajadus on valitsusel teada ja lahendus peagi tuleb,“ avaldas Madise lootust.
Sama lugu on nendega, kel on piisavalt antikehi, ent positiivsest testist on üle poole aasta möödas või keda tasuta testima ei saadetudki, kes põdesid kodus. „Neil on üldjuhul võimalik vaktsineerida. On ka neid, kes on teises riigis vaktsineeritud, kuid ei saa tõendit ei sealt ega siit.“
Töökohtadel esitatava vaktsineerimispassi nõuet pidas õiguskantsler riskianalüüsi alusel mõnedes kohtades kindlasti õigustatuks, kuni epideemia kestab ja haiglate ülekoormuse oht püsib. Ta oli ka nõus Tartu Ülikooli rektori, arsti Toomas Asseri Postimehe artiklis öelduga ning soovitas seda ettevõtete ja asutuste juhtidel kindlasti lugeda ja arvestada. „Oma töötajaid tuleb hoida,“ märkis Madise.
Ta pidas põhjendatuks asutuste ja ürituste korraldajate nõudeid esitada koos COVID-19 tõendiga ka isikutunnistus. „Kui tõendi nõudmine on lubatav, on lubatud kontrollida, kas inimene esitab ikka oma tõendi, samuti on lubatud kontrollida tõendi ehtsust.“
Alaealistelt hariduse omandamise puhul tõendi küsimust pidas ta aga lubamatuks. „Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, seadus on ses osas selge. Last ei tohi seetõttu haridusest ilma jätta, et ta ise või ta vanemad ei luba vaktsineerida. Sellist plaani haridus- ja teadusministeerium ka ei pea,“ selgitas ta.
Mittevaktsineeritute ja vaktsineeritute liikumisvabaduse piiramise kohta märkis õiguskantsler, et kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõikidele. „Iga piirang peab olema sisuliselt ja loogiliselt põhjendatud, piirangust saavutatav kasu peab ületama kahju. Kuna vaktsineeritud või läbipõdenud inimesed haigestuvad ja kannavad haigust edasi oluliselt väiksema tõenäosusega kui vaktsineerimata inimesed, samuti on vaktsineeritute oht koroonaga haiglasse sattuda väga väike, pole nende liikumisvabaduse piiramine põhiseaduspärane,“ kinnitas Madise.
Neid ei tohi näiteks lähikontaktsena koju sundida. „Köha, nohu ja muude haigustunnustega ei ole eetiline tööle ega mujale rahva sekka minna, olgu see koroona või mitte,“ lausus ta.
