Õdede palgaläbirääkimised riikliku lepitaja vahendusel lõppesid lahenduseta
„Oleme ääretult pettunud, et riiklik lepitaja ei tegelenud õdede pöördumisega sisuliselt,” ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. “Eriõed on oma pädevustele ja ülesannetele vastavat töötasu oodanud juba aastaid, kutsega hooldustöötajate töö tunnustamine soodustaks hooldajaks õppimist ja tagaks patsientidele veel parema hoolduse.“
Riikliku lepitaja vahendusel toimunud kollektiivlepingu läbirääkimised Eesti Õdede Liidu ja tervishoiu tööandjate vahel jäid lahenduseta. Palga- ja töötingimuste läbirääkimiseks ei antud Eesti Õdede Liidule võimalust ning riiklik lepitaja soovitas allkirjastada lepingu, milles lepiti kokku õdede selja taga.
„Lepitusmenetlus on selleks, et osapoolsed tuleksid oma ootustes üksteisele lähemale ja jõutaks kompromissini. Kuigi väljendasime mitmeid kordi soovi osaleda tervishoiu kollektiivlepingu läbirääkimistel koos teiste töötajate esindajaga, ei antud meile seda võimalust. Riiklik lepitaja pidas ainsaks lahenduseks seda, et kirjutaksime alla teiste töötajate poolt kokku lepitud lepingule,“ avas läbirääkimiste protsessi Kannus.
Eesti Õdede Liit tegi lepitusmenetluse käigus ettepaneku sõlmida täiendav kollektiivleping, mis tagaks eriõdedele ja kutsega hooldustöötajatele pädevusele vastavad palgatingimused. Ettepanekut tõlgendas riiklik lepitaja uue läbirääkimisena, kuigi eriõdede ja kutsega hooldustöötajate palgatingimused on olnud algusest peale Eesti Õdede Liidu kollektiivlepingu projektis, mis esitati sotsiaalpartneritele juba eelmise aasta juunis.
