NATO Parlamentaarne Assamblee käsitles nii täna Sloveenias toimunud aastaistungil kui ka eilsel alalise komitee kohtumisel Venemaa-poolseid korduvaid Eesti ja teiste liitlaste õhuruumi rikkumisi.
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Marko Mihkelson andsid liikmesriikide delegatsioonide juhte koondavale alalisele komiteele ülevaate Venemaa-poolsest Eesti õhupiiri rikkumisest, mille tõttu käivitas Eesti NATO artikkel 4 konsultatsioonid ning algatas esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise kohtumise. Kaljulaidi sõnul andis Eesti delegatsioon liitlastele samuti ülevaate olukorrast Eesti idapiiril, mille vastu tunti erakordselt suurt huvi.
Piiririkkumised tõusid teemaks ka tänasel assamblee aastaistungil, kus kõnega esines ja saadikute küsimustele vastas NATO peasekretär Mark Rutte. „Assamblee arutelul peasekretär Ruttega tõstatus küsimus sellest, kas Eesti õhupiiri rikkumine oli tahtlik. Meile tuli üllatusena, et ka peasekretär Rutte pidas võimalikuks, et tegu oli eksitusega. Rõhutasime, et Vene piloodid loomulikult olid teadlikud, et lendavad NATO õhuruumis, ja see kindlasti ei saanud olla juhus või eksitus,“ ütles Kaljulaid.
Mihkelson toonitas, et NATO peab olema senisest otsustavam. „Venemaa peab teadma, et NATO ei tolereeri meie suveräänse territooriumi tahtlikku rikkumist. Selle osas peab kehtima nulltolerants. NATO peab üle minema Balti õhuruumi patrullmissioonilt õhukaitsemissioonile,“ ütles ta.
Sama teemat käsitles NATO Parlamentaarne Assamblee täna vastu võetud resolutsioonis, kus märkis, et Venemaa hiljutised Eesti ja teiste liitlaste õhuruumi rikkumised on osa Venemaa eskaleerivast käitumisest liitlaste territooriumi, elanikkonna, infrastruktuuri ja huvide suhtes. Ka tervitas assamblee otsust luua NATO valvsusmeede Ida Vahimees (Eastern Sentry), mille raames tugevdavad liitlased NATO heidutus- ja kaitsehoiakut õhukaitse täiendavate elementidega Eestis ja kogu idatiival.
Ukraina toetamist käsitlevas resolutsioonis soovitas assamblee NATO liitlastel tagada õhutõrje, pikamaa täppisrelvade, laskemoona ja muude Ukrainale vajalike kriitiliste võimete õigeaegse ja pideva tarnimise, laiendada ja karmistada Venemaa-vastaseid sanktsioone ning kinnitada, et Venemaa katseid Ukraina territooriumi annekteerida ei tunnustata kunagi.
Aastaistungil võttis assamblee vastu kokku kuus resolutsiooni, mis lisaks NATO heidutus- ja kaitsevõimele ja Ukraina toetamisele puudutasid majanduskoostöö tugevdamist, ühiskondade vastupanuvõime suurendamist välistele sekkumistele, mehitamata sõjapidamise tulevikku ja olukorda Lääne-Balkanil.
Ljubljanas toimunud aastaistungi käigus osales Eesti delegatsioon ka eraldi kohtumisel Põhja- ja Baltimaade ning Poola ja Saksamaa delegatsioonidega.
