Valitsus andis politsei- ja piirivalveametile nõusoleku võtta 16. augustil Narvas teisaldatud sõjamonumentide osad riigi omandisse. Politsei- ja piirivalveamet annab omakorda vara üle kaitseministeeriumile, kes talletab selle Eesti sõjamuuseumis.
Lisaks Eesti sõjamuuseumis juba hoiustatavale tankile T-34 arvatakse riigi omandina muuseumi varade hulka ka Narva lossipargis olnud punaarmeelaste mälestussambalt eraldatud punatäht ja kaks mälestustahvlit; Narva-Jõesuu maanteel olnud mälestusmärgilt „Kolm tääki“ eraldatud metallpannoo; Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paikneva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaualt eemaldatud punatäht ja mälestustahvel ning Narva-Jõesuu Hiiemetsa teel olnud Meriküla dessandi mälestusmärgilt eraldatud ankur ja mälestuskivi.
„Narva ja Narva-Jõesuu avalikust ruumist sõjamonumentide eemaldamise eesmärk oli tagada siseturvalisus,“ rõhutas siseminister Lauri Läänemets. „Need monumendid olid Ukraina sõja kontekstis muutunud ühiskondlike pingete allikaks, mistõttu tuli avaliku korra tagamiseks need kiiremas korras teisaldada. Samas on need monumendid kahetsusväärne, ent siiski Eesti ajaloo ja mälu osa. Seetõttu peame neile leidma koha kontekstis, kus võõrvõimu monumentide ajalooline tähendus on adekvaatselt lahti seletatud. Eesti sõjaajaloo ja kultuuripärandi uurimise ning tutvustamisega tegeleb Eesti sõjamuuseum, mistõttu ongi järgmine loogiline samm seni politseis hoiustatud monumendid ja esemed anda riigi omandisse ning sealt omakorda edasi muuseumi eksponaatide hulka,“ ütles siseminister, kes valitsusele vastava ettepaneku tegi.
- augusti hommikul otsustas valitsus teisaldada Narva avalikust ruumist Nõukogude Liidu sõjamonumendid ja pärastlõunaks oli kuus monumenti teisaldatud ning Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paiknev II maailmasõjas hukkunute ühishaua tähis kohandatud neutraalseks.
Varem on valitsus võtnud vastu põhimõttelise otsuse teisaldada Nõukogude okupatsioonivõimu sõjamonumendid Eesti avalikust ruumist selle aasta lõpuks.
