Erinevalt viimasel ajal ajakirjanduses väidetust on võrreldes koroonaeelse ajaga toiduainete hinnad poodides kasvanud rohkem kui põllumajandussektori või toiduainetööstuse tootjahinnad, kinnitab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
“Eriti paistab see vahe silma viimase poole aasta jooksul, kui tootjahinnad on kuises võrdluses tegelikult langenud,” märkis Oja esmaspäeval avaldatud kommentaaris.
“Põllumajandussektori hinnad sõltuvad maailmaturu hinnast ja kerkisid esialgu koos üldise energia ja toiduainete hinnatõusuga maailmas rohkem kui toiduainetööstuse või tarbijahinnad, kuid praeguseks on need hakanud alanema,” selgitas Oja. “Ka toiduainetööstuse hinnad langevad, kuid juunikuu ja teise kvartali andmete seisuga jätkasid toiduainete hinnad poodides tõusu.”
Oja osutab, et teises kvartalis olid põllumajandussektori tootjahinnad 38 protsenti kõrgemad kui 2019. aastal ja toiduainetööstuses 35 protsenti kõrgemad, aga toiduainete tarbijahinnad olid lausa 47 protsenti kallimad kui 2019. aastal.
Lidli tulek on hindadele äraspidiselt mõjunud?
“Üks oluline muutus, mis meil viimaste aastate jooksul on kaubandussektoris toimunud, on Lidli tulek. Odava keti lisandumine peaks konkurentsi tihendama ja hinnad alla tooma,” märkis Oja, hinnates samas, et Eestis on see mõjunud äraspidiselt.
“Ilmselt on vanade turulolijate turuosa Lidli tõttu vähenenud ja see mõjutab majandustulemusi. Kehvemad majandustulemused on aga osutunud avalikkuses sageli hinnatõstmise argumendiks,” kirjutas Oja.
Selline mehhanism eeldab, et kaubanduskettide turujõud Eestis on ikkagi üsna suur ja inimesed on oma eelistatud poele kindlad ning seetõttu saavad kauplused hinda tõsta, lisas Oja.
Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et maailmaturul kukuvad toidu hinnad juba üle aasta, kuid Eestis aga kasvavad ning Eestis ei lõiganud hoogsalt kasumit mitte poeketid, vaid hoopis põllumehed.
Ajaleht tõi näiteks, et üks Eesti pere teenis mullu talu pidamisega isegi rohkem kasumit kui Eesti suurim toidupoodide kett Coop.
“Perekond Villersile kuuluv Laheotsa talu Harjumaal Padisel müüs kartulit, juurikaid, köögivilja, rapsi ja teravilja (ning natuke elektrit ja metsa) ligi kaheksa miljoni euro eest. Selle pealt teenis talu puhaskasumit ligi 6,2 miljonit eurot,” märkis Eesti Ekspress.
Err.ee
