Võrreldes aasta algusega on munade hind poeletil tõusnud 30-40 protsenti ning selle peamine põhjus on kanasöödakomponentide hinna järsk kallinemine.
Aasta algusest praeguseni on munade hind tõusnud keskmiselt 30 protsenti, kuid on tarnijaid, kes on sellel perioodil hinda tõstnud ka 40 protsendi võrra, ütles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ERR-ile.
Munade erakorraline hinnatõus ei tulene äsjastest lihavõttepühadest, vaid on seotud kanade söödakomponentide hindadega, mis on viimastel nädalatel järsult tõusnud ja ühtlasi on nende komponentide saadavus ebakindlamaks muutunud.
“Kui mõelda, mis võivad need söödakomponendid olla, siis oma rolli mängivad teatud maade toodangud, mille saadavus on jäänud väiksemaks,” märkis Veski, viidates Ukraina sõja mõjudele. “Teine pool on see, et asendusmaad on hakanud oma toodangut kaitsma, ei müü seda nii palju välja, vaid hoiavad koduturule.”
Antu Mõis OÜ toodab Kikerikii kaubamärgiga mahemune. Ettevõtte juhatuse liige Lauri Bobrovski rääkis, et nemad tõstsid munade hinda eelmisel aastal kerkinud elektri hinna tõttu kümne protsendi võrra, aga Ukraina sõja mõjusid alles vaagitakse ja tõenäoliselt tuleb hindu suve teises pooles veel tõsta.
“Esimese hooga me nii drastiliselt hindu ei tõstnud, kuigi põhjuseid selleks oleks küll, sest mahetootmises on samamoodi vilja hind väga palju kallimaks muutunud,” tõdes ta.
Bobrovski lisas, et kui tavamuna tootja tõstab hinda, siis nende muna hind tuleb lähemale mahemuna hinnale, aga mahetootja jaoks on tõus veel riskantsem, sest nad ei tea, kus on tarbija valulävi, kust ta enam mahemuna osta ei jaksa ja paneb korvi vabalt peetavate või puurikanade munad.
Hinnatõus ei jää sel aastal viimaseks
Veebruari lõpu-märtsi alguse seisuga on Antu Mõisal enda põldudel kasvatatud vili otsas ja nüüd sõltutakse juba viljaostuhinnast.
“Nendel hindadel, mida pakuti nädal enne ja pärast sõja algust, oli ühel juhul hinnaerinevus ligi 50 protsenti,” tõi ettevõtja välja. “Hinnad tõusid meeletult.”
Valgamaa linnukasvataja Sanlind OÜ on tänavu hinda tõstnud ühe korra ja mai alguses on plaanis järgmine hinnatõus.
“Kui esimest korda hinda tõstsime, arvasin, et rohkem sel aastal ei tõsta, aga paraku tuli seda veel teha,” ütles ettevõtte juhataja Andres Puksov, tuues põhjuseks samuti söödakulude kallinemise.
“Sööda hind on ligi kahekordistunud. Teravili, kõik, mis rapsiga seotud, soja – kõik komponendid, millest sööta tehakse, on nii palju kallinenud ja kuna muna tootmise kuludest 70 protsenti moodustab sööt, siis see ongi toodangu hinna üles ajanud,” selgitas ta.
Rivo Veski tõi välja, et lisaks söödakomponentidele on järsult tõusnud ka tibude, pakkematerjali-, kütuse-, elektri- ja tööjõukulud.
“Hinnatõus ei jää sellel aastal viimaseks. Järgmist hinnatõusu on prognoositud kitsamalt söödaga seoses, aga see on küsimus tootjatele,” tõdes Veski ja märkis, et sisseostuhind ei võimalda hinda mingist piirist allapoole viia isegi tihedas konkurentsiolukorras.
Mune ostetakse kümne asemel kuuekaupa
Kallim hind mõjutab ka ostjate käitumist. Selveri analüüs näitab, et võrreldes eelmise aasta lihavõtetega langes munatoodete müük tänavu kümne protsendi võrra.
Samas tõi poeketi esindaja välja, et eelmise aasta võrdlusbaas oli väga kõrge, kuna tol ajal olid koroonaviiruse tõttu laialdased piirangud, paljud kaubanduskeskused olid suletud ning ainus koht, kuhu inimesed said minna, oligi toidupood. Tänavu on aga sõjast tulenevalt inimesed oma tarbimises ettevaatlikumaks muutunud.
Huvitava muudatusena tõi Veski välja asjaolu, et kui varem osteti mune eelkõige kümnekaupa või ka suuremates pakendites, siis sel aastal on kasvanud kuueste munakarpide müük. Ta oletas, et praegu ostetakse toitu läbimõeldumalt ning lisaks on oma roll ka inimeste suurem teadlikkus ja suund vastutustundlikumale tarbimisele.
Hinnatõus ei puuduta aga ainult mune, vaid kõiki toidukaupu. Poeketi esindaja tõdes, et hindade kerkimisest hakati rääkima eelmisel kevadel ja suvel, sügisese energiakriisi ajal tõusid need samuti ning langema ei ole need hakanud üheski kategoorias.
“Me ei näe, et aasta teises pooles hakkaks hinnatõus pidurduma. Kui räägime teraviljakriisist, otseselt hetkel seda veel kriisiks ei saa nimetada, aga sügisel, uuel hooajal peavad tootjad, eriti väiksemad, kellel pole suuri mahte ja varusid, hakkama hindu tõstma, kui ühel hetkel uute hindadega tooraine sisse saabub. Teravili on number üks, mis väga paljusid toidukategooriad mõjutab, eriti pagaritooteid: kondiitritooteid, saia, leiba,” loetles Veski.
Kikerikii munade tootja sõnul on neil kuni uue viljasaagini kokkulepped tehtud ja kindlus olemas, kuid tegelikult ei ole uusi hindu praegu toodetesse lõpuni pandud ja hinnastust korrigeeritakse väga ettevaatlikult. Bobrovski märkis, et nii mõnigi klient on neile vastu tulnud ja ka enda marginaali korrigeerinud, et toote hinda hoida.
Sanlindi juhataja näeb tulevikku optimistlikumalt, uskudes, et sellel aastal rohkem hinda tõsta ei tule. Ta märkis, et ka tarbijal on kuskil piir ees ning ta ei usu, et söödakomponendid veelgi kallineksid. Pealegi on tulemas suvi, mil tavaliselt ostetakse mune veidi vähem ja hinnad langevad. Sel suvel ilmselt perioodilist odavnemist ei tule, pigem on suund vastupidine.
“Kui sõjateema peaks ükskord läbi saama, siis toimub võib-olla mingi stabiliseerumine või isegi allapoole liikumine,” lausus Puksov.
Lisaks tõi ta välja, et varem tuli Euroopa Liitu Ukrainast päris palju mune, aga kuna sealne veterinaaramet praegu ei tööta, ei saa sealt enam ka mune välja viia, seega on konkurents jäänud veidi väiksemaks.
“Ei saa öelda, et Eesti tootjad sellest võidaksid, aga hetkel on müüa veidi kergem, kui on mitmeid aastaid olnud,” märkis ta.
Statistikaameti andmetel tõusis tänavu esimese kolme kuuga peamiste toiduainete hinnad võrreldes detsembriga üle üheksa protsendi. Kõige enam kallinesidki kanamunad, aga kiirelt kasvasid ka kohvi, tee ja kakao, puu- ja köögiviljade ning kala ja kalatoodete hinnad.
Err.ee
