Mu viimane kiri sulle
Nüüd on kätte jõudnud aeg näidata sulle, et ma ennast austan. Ja ma austan ennast selle jaoks piisavalt, et teada, millal on õige aeg ära minna ja see lugu lõpetada. On aeg jätta hüvasti selle armastusega, ma pean hakkama iseendale rohkem mõtlema ja mitte laskma sul oma südamel tallata, sest ilmselgelt sind see ju ei huvita.
Edaspidi ei pinguta ma enam ega näe sinu pärast vaeva. Kõik, mis mul alles on jäänud, on mu uhkus, kõik muu on tuhaks põlenud. Me olime koos aga sa ei andnud mulle isegi ainust võimalust olla sinu oma, isegi mitte alguses. Edaspidi on aeg tõele otsa vaadata ja leppida paratamatusega. Ma ei ole nii oluline sinu silmis, kui sina olid minu südames. Kui ma jääksin, tähendaks see, et ma endast lugu ei pea ja laseksin sul ka edaspidi oma südamel tallata. Aga nii kahju, kui mul ka ei ole, ma pean iseendale mõtlema.
Ma pean õppima ennast kaitsma, sest sa olid minu jaoks liiga oluline, mul on ikka raske kujutada oma elu ilma sinuta ette samal ajal, kui sinu jaoks pole mul sama väärtust.
Sa pole mind kunagi nii palju armastanud, kui mina sind armastasin. Sa ei austanud mind piisavalt, sa ei leidnud isegi aega minu jaoks, mida ma vajasin. Kõik, mis ma sain, oli see, mida sa arvasid, sa võid mulle anda ja kunagi ei osanud sa hinnata seda, mida mina sinu jaoks tegin. Mitte kunagi sa ei mõtelnud, millist mõju mulle avaldab see, mida sa minuga tegid. Sa isegi ei näinud mind.
Aga mina mõistsin ühel hetkel, et sa oled inimene, kes ei vääri minu aega, minu armastust ega minu pingutusi. Sa oled inimene, kellele ma andsin kõik ja kes mulle mitte midagi vastu ei andnud.
Seega, mu kallis, mul on tõesti kahju aga mis puutub minusse, siis meie lugu on nüüd läbi.
Ma soovin sulle edu edaspidiseks.
See naine, kes vähemalt üritas.
