Kristi (nimi muudetud) on 36-aastane naine, kel olemas hea töökoht, tubli laps ja armastav mees. Pealtnäha tavaline õnnelik Eesti pere, kuid tegelikkus pole sugugi nii roosiline, kui paistab.
Kristi oli just lõpetanud keskkooli, kui elu juhatas ta kokku endast 6 aastat vanema Kristoga. Kristo oli töökas, abivalmis, sõbralik ja igatepidi tore noormees, kes Kristile juba esimesest pilgust meeldima hakkas. Tundus, et tunded on vastastikused, sest Kristo hakkas Kristil tihti külas käima ja teda välja viima. “Endast vanema mehe tähelepanu oli väga meeldiv, eriti nii kena ja meeldiva mehe oma.
Ta tõi mulle pisikesi kingitusi, üllatas lilledega, viis välja sööma ning kordagi ei olnud mul tunnet, et ta on minuga vaid sellepärast, et ta tahaks mind voodisse saada. Tegelikult kasutasime voodit enam kaisutamiseks ja üksteise kaisus magamiseks, kui seksimiseks ning selle üle oli mul vaid hea meel, sest tundus uskumatu kohata meest, kes parema meelega räägiks ja kaisutaks, kui seksiks. Seniajani olid kõik mu kavalerid mind vaid kiiresti voodi viia tahtnud ning ausalt öeldes, hakkas selline käitumine üle viskama. Sellepärast oligi Kristo nii teistmoodi ja sümpaatne. Temal ei mõlkunud meeles vaid üks,” räägib Kristi.
Peale aastast tutvust tegi Kristo Kristile abieluettepaneku, mille Kristi rõõmuga vastu võttis. Nende pulmad olid suured ja uhked ning väärt meenutamist siiani. Noored olid õnnelikud ja armastasid teineteist ning tundus, et õnn muutub vaid suuremaks, sest Kristi jäi rasedaks. “Kristo oli algusest peale rääkinud, et ta tahaks endale väga last saada ning lõpuks suutsingi ma talle selle kingituse teha. Ta oli terve rasedusaja minu vastu väga hell ja hoolitsev. Tõi mulle poest šokolaadi, hoidis kätt, kui iiveldama ajas ning talus mu tujusid. Kordagi ei tõstnud ta minu vastu häält, kui ma ta kallal ilkusin. Ütles vaid, et ta ootab meie last nii väga, et annab mulle mu tujud andeks.
Ainus viga oli vaid see, et meie sekselu oli nullis. Kristo väitis, et ta ei taha lapsele ja mulle viga teha ning teda ümber veenda oli võimatu. Suures vihas karjusin talle, et tean küll, et olen paks, kui lehm ja tegelikult ta jälestab mind, kuid Kristo vaid silitas mu selga ja naeratas kurvalt. Pärast häbenesin, et olin midagi sellist öelnud, sest teadsin, et Kristo armastab mind väga, kuid siiski ei saanud ma üle mõttest, et miks mu oma mees minuga magada ei taha.”
Kristole ja Kristile sündis imearmas tütar, keda Kristo väga jumaldas ning ta ei väsinud Kristit kiitmast, et ta talle nii armsa tütre oli sünnitanud. Nende õnn oli piiritu ja Kristi hakkas tasapisi leppima teadmisega, et tema mees lihtsalt pole nii seksuaalne. Oma ihad surus ta maha või rahuldas ennast ise. “Mis mul muud üle jäi. Kõik muu oli meil korras. Kristo oli hea isa ja abikaasa ning mina ei tahtnud ainult seksi pärast kisa tõsta. On ju ennegi olnud paare, kes elavad koos, armastavad teineteist, aga ei seksi,” arvab Kristi.
Ometi hakkas Kristo õhtuti pikalt tööl olema ning leidma põhjuseid, miks on tal vaja õhtuti kuskil käia või midagi väljaspool kodu teha. Kristi kahtlustas, et mehel on armuke ning ühel õhtul ei pidanud ta enam vastu ning hakkas Kristot süüdistama. “Ütlesin Kristole, et ma tean, et tal on teine naine, sest süda ütleb nii. Kristo vaid vaatas mind ning lõpuks ohkas. Arvasin, et nüüd ütlebki, et tal on teine naine, kuid seda, mis Kristo tegelikult ütles, ma aimata ei osanud.
Ta tunnistas, et ta on homo ning tõepoolest on tal tekkinud suhe. Suhe teise mehega. Ma olin vihane, siis kurb, siis nutsin ning ei osanudki midagi mõelda. Killud langesid oma kohtadele ning kõik sai järsku selgeks. Võttis tükk aega enne, kui selle mõttega leppida suutsin. Tahtsin lahutuse sisse anda, kuid miski sundis mind ümber mõtlema. Kristo ja meie tütar olid parimad, mis minuga kunagi juhtuda sai. Kes olin mina, et lammutada ära pere, kes muidu nii ühte hoidis ja suurepäraselt läbi sai. Leppisime Kristoga kokku, et elame koos edasi ning mina võin kohtuda teiste meestega ja tema… noh, tema võib ka teiste meestega kohtuda,” naerab Kristi.
Oma saladusest pole nad kellelegi rääkinud ning ilmselt ei räägi ka, sest Kristi ja Kristo arvavad, et inimesed lihtsalt ei saaks neist aru ja mõistaks hukka. Kui laps piisavalt suureks saab ja hakkab asjadest aru saama, siis lapsele on neil plaanis rääkida, et ka isale meeldivad mehed. Hoolimata kõigest armastavad nad teineteist ja koos on hea.
Tihtipeale ei ole elu ainult must ja valge. Elu võib olla ka vikerkaarevärviline ja hoopis teistsugune, kui me tavapäraselt harjunud oleme.
