Reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel A1, reitingu väljavaade on stabiilne.
Reitingut toetab väga tugev riigirahandus, mille taga on pikaajaline mõistlik eelarvepoliitika. Moody’s prognoosib, et Eesti jätkab sarnasel kursil vaatamata kasvanud võlakoormusele.
Reiting võtab arvesse ka Eesti tugevaid institutsioone ja riigijuhtimist, mis aitavad tasandada väliseid šokke Eesti väikesele ja avatud majandusele.
Reitingu stabiilne väljavaade viitab sellele, et riskid majanduses on tasakaalus. Eesti majandusnäitajad võiksid kiiremini taastuda kui agentuur praegu ootab, näiteks kui suureneks kõrgemate lisandväärtusega sektorite panus. Või kui eelarvepuudujääk väheneks oodatust kiiremini. Väljavaade võib nõrgeneda geopoliitilise olukorra halvenemisel, mis mõjutaks nii majandus-, eelarve- kui võlanäitajaid.
Agentuur märgib, et Eesti majanduskasv on peale tugevat pandeemiat taastumist aeglustunud. Osa sektoreid, eriti puidutööstus ja energiamahukas tootmine on kiratsenud madala välisnõudluse ja Vene turu ärakukkumise tõttu.
Moody’s ootab, et majandus hakkab sel aastal järk-järgult kasvama ja globaalne nõudlus hoogustub aasta teises pooles. Seetõttu prognoosib agentuur selleks aastaks veel 0,4-protsendilist langust, järgmisel ja ülejärgmisel aastal kasvab majandus 2,7 protsenti.
Kuigi kulusurve püsib jätkuvalt tugev, mis ennekõike on tingitud kaitse ja siseturvalisuse kulutustest, ootab agentuur, et riigirahandus püsib tugeval tasemel ka järgmise kolme aasta jooksul, kui tehakse ära vajalikud kärped ja majanduskasv taas kiireneb. Selleks aastaks prognoosib agentuur, et eelarvepuudujääk ulatub 3 protsendini SKPst, vähenedes tuleval aastal 2,4 ja 2026. aastal 2 protsendile SKPst.
Baasstsenaariumi järgi tõuseb võlakoormuse suhe SKPsse 23 protsendini järgmisel ja 23,8 protsendini ülejärgmises aastal, jäädes kõvasti allapoole sama reitinguga riikide mediaani, mis 2026. aastal peaks olema 53 protsenti.
Eesti energiavarustuskindlus on hea tänu pikaajalisele strateegiale ja vähesele sõltuvusele välistest energiaallikatest. Eesti sõltuvus energiaimpordist on ELi madalaim, kuna meil on suured põlevkivivarud ja tehnoloogia tootmaks sellest energiat. Lisa gaasivarustuse tagavad Eestile Klaipeda ja Inkoo LNG-terminalid. Eesmärk viia taastuvenergia osakaal 2030. aastaks 100 protsendini aitab energia varustuskindlust veelgi mitmekesistada. Koos Balti riikidega on käsil ka elektrisüsteemide sünkroniseerimine Euroopa CEN võrgustikuga.
Venemaa sõjast otsest ohtu Moody’s Eestile ei näe, seda riski vähendavad märkimisväärselt NATO kaitse ja suurendatud kohalolek. Kaitsekulude viimine 3,2 protsendini SKPst näitab agentuuri hinnangul kõrget valmisolekut ja tugevdatud heidutusvõimet eri ohtude (küber-, hübriidrünnakute) suhtes.
Eesti reitingu tõstmist toetaks Moody’se hinnangul tugevam majanduskasv, väliste šokkide vähendamine ja mitmekülgsem majandustegevus. Samuti Venemaa agressioonisõja lõpp.
Reitingu langetamiseni võib viia aeglasemast kasvust tingitud majanduse nõrgenemine, võlakoormuse kasv ja Venemaa sõjast tulenev majandusolukorra halvenemine.
