1972. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi poolt läbi viidud uuringu järgi pidi kiire majanduskasv 21. sajandi keskpaigaks viima ühiskonna kokkukukkumiseni. Uus teadustöö näitab, et inimkond on täpselt ennustatud stsenaariumi graafikus.
Ühe maailma suurima raamatupidamisettevõtte juhi poolt läbi viidud uuring on leidnud, et kuulus ja praeguseks juba aastakümnete vanune hoiatus MIT-lt tootmisühiskonna lagunemise kohta paistab uute empiiriliste andmete põhjal olevat täpne.
Nüüd, kus maailm ootab pandeemiast räsitud majanduskasvu taastumist, tõstatab see teadustöö küsimuse, millised riskid võivad kaasneda püüdlustega naasta pandeemia-eelsesse „normaalsusse.“
1972. aastal otsustas grupp teadlasi MIT-s uurida ühiskonna kokkukukkumisega seonduvaid riske. Nende Rooma Klubi poolt avaldatud süsteemidünaamika mudel tõi välja eesseisvad „kasvu piirid,“ mis tõestas seda, et tootmisühiskonda oli planeedi ressursside ületarbimise tõttu ootamas kokkukukkumine millalgi 21. sajandi jooksul.
MIT vastuoluline analüüs õhutas tulist debatti ning sai laialdase pilkamise osaks nende poolt, kes selle tulemusi ja metodoloogiat valesti tõlgendasid. Nüüd on aga nende analüüs saanud täiendava tõestuse KPMG, niinimetatud „Suurde Nelja“ kuuluva raamatupidamisettevõtte vanemdirektori poolt koostatud uuringu näol.
Kasvu piirid
Teadustöö avaldati 2020. aasta novembris ajakirjas Yale Journal of Industrial Ecology ning on leitav ka KPMG veebilehel. Uuringus järeldati, et praegune globaalse tsivilisatsiooni äri-nagu-tavaliselt trajektoor liigub järgmise kümnendi jooksul majanduskasvu lõpliku languse suunas ning mis veel hullem, võib aastaks 2040 kaasa tuua ka ühiskonna kokkuvarisemise.
See on esimene kord, kui ülemaailmses korporatsioonis töötav tippanalüütik võtab „kasvu piiride“ mudelit tõsiselt. Teadustöö autor Gaya Herrington on Jätkusuutliku ja Dünaamilise Süsteemianalüüsi (Sustainability and Dynamic System Analysis) juht KPMG-s USA-s. Siiski otsustas ta ette võtta teadustöö kui isikliku projekti selleks, et paremini mõista, kui hästi MIT mudel ajaproovile vastu on pidanud.
Teadustöö ise ei ole KPMG-ga seotud või nende läbi viidud ning ei pruugi vahendada KPMG vaateid. Herrington viis Rooma Klubi nõunikuna uurimuse läbi oma Harvardi Ülikooli magistritöö jätkuna. Sellegipoolest on temapoolsed selgitused tööle leitavad KPMG veebilehelt:
„Arvestades kokkuvarisemise väljavaate ebameeldivust, tekkis minus huvi teada saada, millised stsenaariumid kattuvad tänapäevaste empiiriliste andmetega kõige enam. Seda maailma mudelit sisaldanud raamat oli 1970ndatel väga menukas ning praeguseks on kogunenud aastakümnete jagu andmeid, mis muudaksid võrdluse sisukamaks. Minu üllatuseks ei leidnud ma aga ühtegi hiljutist katsetust neid kahte võrrelda. Niisiis otsustasin seda ise teha.“
Teadustöös pealkirjaga „Kasvu piiride uuendus: World3 mudeli võrdlemine empiiriliste andmetega“ püütakse hinnata, kuidas MIT „World3“ mudel suhestub uusimate andmetega. Varasemad uuringud on tõestanud seda, et mudeli mustemad stsenaariumid kirjeldavad üsna täpselt arenguid, mis reaalses maailmas on aset leidmas. Hiljutisim taoline analüüs viidi aga läbi aastal 2014.
Kokkuvarisemise oht
Herrington analüüsis andmeid seoses kümne olulisema muutujaga: populatsioon, viljakus, suremus, tööstustoodang, toidutoodang, teenused, taastumatud ressursid, püsiv saaste, inimeste heaolu ning ökoloogiline jalajälg. Ta leidis, et uusimad andmed kattuvad kõige enam kahe stsenaariumiga: äri-nagu-tavaliselt (business-as-usual – BAU2) ja terviklik tehnoloogia (comprehensive technology – CT).
„BAU2 ja CT stsenaariumid näevad ette kasvu peatumist ligikaudu järgmise kümnendi jooksul,“ järeldatakse uurimuses. „Mõlemad stsenaariumid viitavad sellele, et äriga tavapärasel moel jätkamine ehk püsiva kasvu poole püüdlemine ei ole võimalik. Isegi koos pretsedenditu tehnoloogia arengu ja kasutuselevõtmisega viib selline lähenemine „kasvu piiride“ mudeli järgi lõpuks ikka languseni nii tööstuskapitalis, põllumajandustoodangus kui ka heaolu tasemetes ning seda juba selle sajandi jooksul.“
Autor Gaya Herrington ütles väljaandele Motherboard, et MIT World3 mudeli järgi ei tähenda kokkuvarisemine , et „inimkonda enam ei ole,“ vaid pigem, et „majanduse ja tööstuse kasv peatub ning seejärel langeb, mis kahjustab toidutootmist ning elatustaset. Ajalises plaanis näitab BAU2 stsenaarium järsku langust ligikaudu 2040. aastaks.“
Kasvu lõpp?
CT stsenaariumi järgi leiab majanduslangus aset umbes samal ajal ning saabub koos hulga teiste kahjulike tagajärgedega, kuid ei too endaga kaasa ühiskonna kokkukukkumist.
Kahjuks on kõige optimistlikum stsenaarium ehk stabiliseerunud maailm (stabilized world – SW) ühtlasi ka see, mis empiiriliste andmetega kõige vähem kattub. SW stsenaarium, kus tsivilisatsioon liigub mööda jätkusuutlikku rada, näeb ette tehnoloogilise innovatsiooni ja laiaulatuslikud investeeringud inimkonna tervisesse ja haridusse ning kõige väiksema majanduslanguse.
Ehkki nii BAU2 kui ka CT stsenaariumi järgi on majanduskasvu lõpp saabumas ligikaudu 10 aasta pärast, näeb vaid BAU2 ette „selge kokkuvarisemise mustri, samas kui CT pakub välja võimaluse, et langus leiab suhteliselt pehme maandumise, vähemalt inimkonna jaoks üldiselt.“
Herrington järeldab oma uuringus, et mõlemad stsenaariumid „paistavad üsna täpselt vaatlusandmetega kattuvat,“ vihjates, et tulevik on endiselt lahtine.
Võimalus
Ehkki lihtsalt jätkuva majanduskasvu poole püüdmisele keskendumine on mõttetu, leiti uuringus, et tehnoloogia areng ja suuremad investeeringud avalikesse teenustesse ei aitaks mitte üksnes vältida kokkuvarisemise ohtu, vaid võiksid viia uue stabiilse ja jõuka tsivilisatsioonini, mis tegutseks ohutult planeedi piirides. Suuna muutmiseks on aga aega vaid üks aastakümme.
„Seega on praeguseks kõige asjakohasemad stsenaariumid CT ja BAU2, mis viitavad majanduskasvu aeglustumisele ning seejärel peatumisele juba järgmise kümnendi jooksul, kuid World3 jätab lahtiseks, kas sellele järgnev langus viib ka kokkuvarisemiseni või mitte,“ järeldab uurimus. Ehkki SW stsenaarium „kattub kõige vähem, on ühiskonna teadlik suunamuutus mõnele muule eesmärgile kui üksnes kasvu püüdmine siiski võimalik. „Kasvu piiride“ analüüs näitab aga seda, et võimalus muutuseks kaob kiiresti.
Maailma Majandusfoorumil (World Economic Forum) 2020. aastal KPMG direktorina tehtud ettekandes toetas Herrington niinimetatud „akasvu“ — agnostilist lähenemist majanduskasvule, mis keskendub teistele majanduslikele eesmärkidele ja prioriteetidele.
„Meie ühiskonna prioriteetide muutmine ei pea olema karmidele vajadustele allavandumine,“ ütles Herrington. „Inimtegevus võib olla taastav ja meie tootmisvõimsust on võimalik muuta. Me näeme näiteid sellest juba praegu. Nende jõupingutuste laiendamine juba praegu looks võimalusi täis maailma, mis oleks ka jätkusuutlik.“
Ta märkis, et vaktsiinide kiire väljatöötamine ja enneolematu kiirusega kasutuselevõtt vastusena COVID-19 pandeemiale näitab, et kui otsustame tegutseda, siis oleme võimelised reageerima globaalsetele väljakutsetele kiiresti ja konstruktiivselt. Keskkonnakriisile on vaja reageerida täpselt sama meelekindlalt.
„Vajalikud muutused ning nendele üleminek ei saa olema lihtsad, kuid jätkusuutlik ja kõike kaasav tulevik on veel võimalik,“ üles Herrington.
Parimad saadaolevad andmed näitavad, et see, mida me otsustame teha järgmise kümne aasta jooksul, on inimkonna tuleviku osas määrava tähtsusega. Ehkki kõik kiigub ikka veel noatera peal, tõi Herrington optimistliku meelestatuse põhjusena välja nii keskkonna, sotsiaalse kui ka hea valitsemistava prioriteetide „kiire tõusu,“ mis viitab sellele, et muutused suhtumises on aset leidnud nii valitsustes kui ka ettevõtete tasandil.
Allikas: https://makroskoop.ee/