Toiduallergiad on lastel suhteliselt levinud, põhjustades tihti allergilisi haigusi, ent täiskasvanute seas on nende mõju väiksem. Lapsepõlves alguse saanud toiduallergiad, eriti selliste toiduainete nagu kala, pähklid ja munad suhtes, võivad kesta terve elu. Täiskasvanutel esineb aga üha enam ülitundlikkust soja ja eksootiliste viljade vastu. Toiduallergia sümptomid võivad ilmneda nii kiiresti, mõne tunni jooksul, kui ka aeglasemalt, 1–3 päeva jooksul.
Toiduallergia Põhjused
Allergilised reaktsioonid toidule on tavaliselt tingitud teatud loomsest või taimsest päritoluga valkudest. Levinumad allergeenid on munad, piim, nisu, soja, pähklid, maapähklid, kala ja koorikloomad. Riisi- ja pähklivõiallergia on vastavalt Aasia ja Ameerika elanike seas tavalisemad.
Toored puu- ja köögiviljad võivad samuti allergiat esile kutsuda, kuid kuumtöötlemisel allergeenid tavaliselt nõrgenevad. Erandiks on pähklid ja seller. Imikueas on levinumateks allergeenideks piim, munad, mitmesugused teraviljad, soja, banaanid, kala ja veiseliha. Kooliealistel lastel on probleemsemad pähklid ja mandlid, aga ka teatud puu- ja köögiviljad võivad allergiat põhjustada. Enne kolmandat eluaastat ilmnenud allergia võib sageli vanemas eas taanduda.
Toiduallergiate Sagedus ja Abi Saamine
Lehmapiimaallergia esineb kuni 4% lastest ja tavaliselt see kaob koolieaks. Allergia korral tuleb vältida piima ja kõiki piimatoodete sisaldavaid toite. Mõned inimesed võivad taluda kuumutatud lehmapiima või kasutada sojapõhiseid asendustooteid, kuid mõned ei talu isegi neid. Alternatiivina võib proovida kitsepiima. Kanamunaallergia algab tihti enne teist eluaastat ja kaob enamasti koolieaks. Kalaallergia võib ilmneda mitmel viisil ja see ei kao tavaliselt vanusega.
Toiduallergiate Sümptomid ja Tunnused
Toiduallergiad võivad ilmneda mitmel erineval moel, alates nahapunetusest ja sügelusest kuni seedetrakti vaevuste ja hingamisteede probleemideni. Raskemate reaktsioonide hulka kuulub anafülaktiline šokk, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist.
Toidutalumatus vs Toiduallergia
Toidutalumatus erineb toiduallergiast, kuna see ei hõlma immuunsüsteemi reaktsiooni. Seda võivad põhjustada erinevad toidu lisaained, histamiin või ensüümide puudumine, nagu näiteks laktoositalumatus.
Toiduallergia Ravi
Toiduallergiat ei saa välja ravida, kuid on võimalik vältida allergeene ja leevendada sümptomeid antihistamiinikumide ja teiste ravimitega. Apteegist on saadaval ka nahka rahustavad tooted, nagu vaseliinõlikreem või vanniõli.
Kui kahtlustate toiduallergiat, on oluline pöörduda allergoloogi poole,
Kui toiduallergia sümptomid on tõsised või häirivad igapäevaelu, on oluline pöörduda arsti poole. Arst võib soovitada:
- Allergiateste: Need testid aitavad tuvastada, millised toiduained põhjustavad reaktsioone. Need võivad hõlmata naha torketeste või vereanalüüse (nt spetsiifilised IgE antikehad).
- Eliminatsioonidieeti: Toiduained, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, eemaldatakse toidust teatud ajaks, et näha, kas sümptomid paranevad.
- Provokatsioonitestid: Arsti järelevalve all taas tutvustatakse toiduaineid dieeti, et kindlaks teha allergia.
- Ravi: Ravis kasutatakse antihistamiinikume sümptomite leevendamiseks. Rasketel juhtudel võib kasutada ka kortikosteroide või adrenaliini (epinefriini) sisaldavaid autoinjektoreid anafülaktiliste reaktsioonide korral.
- Immunoteraapia: Teatud juhtudel võib kasutada spetsiifilist immunoteraapiat, kuid see on toiduallergiate puhul vähem levinud.
- Toitumisnõustamine: Toitumisnõustaja või dietoloogi abi võib olla vajalik, et tagada kõikide vajalike toitainete saamine peale allergeenide elimineerimist toidust.
Toiduallergiate juhtimisel on oluline ka kriisiplaan anafülaktiliste reaktsioonide korral, sealhulgas teadlikkus epinefriini autoinjektorite kasutamisest ja lähedaste ning kaastöötajate koolitamine.
Toidutalumatuse korral, mis ei ole seotud immuunsüsteemi reaktsiooniga, nagu näiteks laktoositalumatus, võivad abiks olla ensüümpreparaadid või asendusravi.
Oluline on meeles pidada, et allergiatestide tõlgendamine ja ravi peaksid toimuma kvalifitseeritud meditsiinitöötaja järelevalve all. Enesediagnostika ja -ravi võivad viia valedele järeldustele ja olla ohtlikud.
