Mis on piim, miks taimseid jooke ei tohi piimaks nimetada ja kas või millistele toodetele on tehtud erandeid, kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Kalev Karisalu.
Piima toiduks kasutamine ulatub tagasi kaugete aegade taha. Ajaloost on teada, et laktoosi seedimise võime arenes inimestel Euroopas välja rohkem kui 7500 aastat tagasi. Eriti edukas oli piima tarbimise levik just Euroopa põhjapoolsemas osas, sealhulgas Baltimaades, Skandinaavias, Suurbritannias.
Piimal ja sellest valmistatud toodetel on olnud inimeste toiduga kindlustamisel väga oluline roll. Edu tõmbab tähelepanu. Piima ja piimatoodete tuntust ja olulisust söögilaual on hakatud mitmete alternatiivtoodete, peamiselt taimset päritolu toodete turundamisel kas siis tahtlikult või tahtmatult ära kasutama. Seetõttu tekkis Euroopa Liidus vajadus piima ja piimatoodete iseloomuliku koostise kaitseks piimatoodete nimetuste kasutamine õiguslikult reguleerida.
Piim on piim
Mõistena „piim” defineeritakse Euroopa Liidus kui lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreeti, millele ei ole midagi lisatud ega midagi eraldatud. Mõistet „piim” võib kasutada toorpiima, koostist muutmata töödeldava piima ning erineva rasvasisaldusega joogipiimade (nt täispiim, rasvatu piim) puhul. Samuti võib mõistet „piim“ kasutada koos sõna(de)ga, mis nimetavad piima tüüpi, kvaliteediklassi, päritolu või kavatsetavat kasutust või kirjeldavad piima füüsilist töötlemist või koostise muutmist juhul, kui muutmine piirdub piima loomulike koostisainete lisamise või eemaldamisega. Kui tegemist ei ole lehmapiimaga, tuleb ära märkida, milliselt loomalt pärit piimaga on tegu.
Piimatooted on sellised, mis on saadud ainult piimast. Nende valmistamiseks vajalikke aineid võib lisada juhul, kui neid aineid ei kasutata mõne piima koostisaine täielikuks või osaliseks asendamiseks. Ainult piimatoodetel võib kasutada järgmisi nimetusi: vadak, koor, või, pett, võiõli, kaseiinid, veevaba piimarasv, juust, jogurt, keefir, kumõss, viili/fil, smetana, fil, rjaženka, rūgušpiens. Lisaks neile nimetustele kasutatakse teisigi, mida tarbijad seostavad piimatootega (nt kohupiim, sõir, kohuke jm).
Piima ja piimatoodete nimetusi võib tarvitada ka koos sõna(de)ga liittoodete puhul, mille ükski osa ei asenda või ei ole mõeldud asendama ühtki piima koostisainet ja milles piim või piimatoode on kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline (nt juustukook).
Lubatud erandid
Ent nagu paljude asjadega, on ka siin olemas erandid. Näiteks toodete puhul, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu või juhul, kui nimetusi kasutatakse toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks. Siin mõeldakse selliseid pikaaegsete traditsioonidega ja laialdaselt kasutusel olevaid tooteid, mille nimetus või nimetuse osa viitab küll piimale või piimatootele, kuid mis ei sisalda piima või piimatoodet.
Sellised erandid on fikseeritud liikmesriikide kaupa nende emakeeltes Euroopa Komisjoni otsuses 2010/791/EL. Erandeid saab kasutada 13 liikmesriiki (jättes veel praegu nimekirjas oleva Suurbritannia arvestamata) – mõni riik ühe, mõni kahekümne nimetusega. Levinumad erandid on kakaovõi, maapähklivõi ja kookospiim.
Eestil, nagu ka teistel Balti riikidel ja veel mitmel hilisemalt ELiga ühinenud riigil, ühtegi erandit sätestatud ei ole. Kuna viimasel ajal on ka Eestis sagenenud tendents analoogsete toodete turustamise ja tarbimise suurenemises, siis olles nõu pidanud erinevate pooltega, sealhulgas piima- ja piimatoodete sektoriga, on Maaeluministeerium otsustanud pöörduda Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga lisada kookospiim ja maapähklivõi ka Eestis erandite nimekirja.
Taimsed joogid jäägu taimseteks jookideks
Toidutööstuse tootearenduse edusammude ja taimetoidu populaarsuse kasvu toel on turule jõudnud või jõudmas järjest laiem valik mitmesuguseid piimaga ja piimatoodetega konkureerivaid taimset päritolu toite ja jooke, mis põhinevad sojal, riisil, mandlitel, kaeral või muul taimsel saadusel. Müügiedu nimel kasutatakse toodete turustamisel otsest või kaudset viidet piimale või piimatoodete nimetustele. Tegemist on aga tarbija eksitamisega, sest piima ja piimatoodete ning taimset päritolu jookide ja toodete toiteväärtus, koostis, päritolu, tootmisprotsess ja maitse on väga erinevad.
Piima ja piimatoodete nimetuste väärkasutamise juhtumeid on käsitletud ka kohtus. 2017. aastal kinnitas Euroopa Kohus oma otsusega selgesõnaliselt, et taimset päritolu tooteid ei saa põhimõtteliselt turustada selliste nimetustega nagu „piim”, „koor”, „või”, „juust” või „jogurt”, mis on ELi õigusega reserveeritud loomsetele saadustele. Sama kehtib ka siis, kui nende nimetustega kaasnevad selgitavad või kirjeldavad mõisted, mis näitavad asjaomase toote taimset päritolu (nt taimne juust, juustulaadne toode jne).
Kohus tuvastas kaks olukorda, kus taimset päritolu tootega seonduvalt võib kasutada ka piima ja piimatoodete nimetusi:
liittooted, milles piim või piimatoode moodustab koguseliselt toote olulise osa või annab tootele iseloomuliku omaduse ning mille koostises ükski osa ei asenda piima või piimatoodet;
tooted, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks (Euroopa Komisjoni otsuses 2010/791/EL fikseeritud erandid).
Seega on oluline, et toodet turustataks nimetusega, mis vastab toote sisule. Piima ja piimatoodete puhul on nimetuste kasutamine rangelt reguleeritud ning nõudeid tuleb toodete turule toomisel järgida.
Allikas. MAABLOGI
