Vaimse tervise edendus, eneseregulatsiooni ja eneseabi oskuste arendamine ning eri osapoolte ennetustegevused väärivad senisest enam tähelepanu, leiavad sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Peep Peterson tänasel rahvusvahelisel vaimse tervise päeval.
- JAGA
„Kui tahame märgata laste muresid ja osata neid ka päriselt aidata, peame esmalt oskama aidata ka iseennast. Vanemlike ja sotsiaalsete oskuste süstemaatiline arendamine nii koolis kui ka lasteaias ja eneseabi oskuste levitamine ühiskonnas on vajalikud mitte ainult vaimse tervise probleemide ennetamiseks, vaid võimeka ja inimsõbraliku elukeskkonna loomiseks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Pikas perspektiivis saame olla edukad vaid ennetuse ja oskuste arendamisega.“
Vaimse tervise tõi teemana jõuliselt avalikkuse ette koroonakriis, mis võimaldas seeläbi ka valdkonda lisaraha suunata. 2023. aasta riigieelarves on vaimsele tervisele ette nähtud kokku 4,7 miljonit eurot lisaraha, koos 2022. aastal esmakordselt riigieelarvesse planeeritud rahaga ulatub vaimse tervise teenuste riiklik rahastamine tulevast aastast 7 miljoni euroni.
Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul on tervisevaldkonnas süstemaatiliselt ennetusega tegeletud juba mitukümmend aastat, kuid seda peamiselt riskikäitumise ja sõltuvusainete tarvitamise ennetuse võtmes. „Vaimse tervise hoidmine algab lugupidavatest suhetest nii tööl, koolis kui ka kodus; samuti ühiskondlikust turvalisusest, turvalistest töösuhetest ja turvatundest toimetuleku osas. Mure korral peab abi olemas olema, kuid abivajadust saame vähendada üksteist austades ning läbi töö- ja sotsiaalpoliitika otsuste,“ sõnas minister Peterson. „Mida kindlamini ja turvalisemalt tunnevad ennast meie inimesed, seda paremini läheb meie majandusel ja riigil.“
Tänavu kevadel kinnitas valitsus valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjoni ehk ennetusnõukogu loomise, mis on järg 2021. aastal seitsme ministri allkirjastatud ennetuse põhimõtetele. Praeguseks on kinnitamisel ka tegevuskava, mis seob kokku laste ja noorte vaimset tervist toetavad erinevate asutuste tegevused.
Oktoober on rahvusvaheline vaimse tervise kuu, mille tänavune fookus on tundetarkusel. Tundetarkus ehk emotsionaalne intelligentsus on meie võime jälgida ja eristada nii iseenda kui ka teiste tundeid ning kasutada seda teadmist probleemide lahendamiseks, oma mõtlemise ja käitumise juhtimiseks. See mõjutab oluliselt meie vaimset tervist ja heaolu, toetades elus hakkamasaamist, paremat toimetulekut koolis ning võimekust hoolitseda enda tervise eest.
