Valitsuse pressikonverentsil osalenud ministrid ei leidnud ühist vastust küsimusele, kas 2020. aastal teise pensionisamba maksete peatamine jäi viimaseks korraks.
Jaanuaris kompenseeritakse ligi 342 000 inimesele vahepeal peatatud teise samba maksed, mis läheb kokku maksma ligi 270 miljonit eurot. Lisaks peab riik hüvitama pensionifondide keskmise üheksaprotsendilise tootluse ehk 22 miljonit eurot.
Delfi ajakirjaniku küsimusele, kas otsus pensionimaksed peatada jäi viimaseks korraks, valitsuse liikmed ühest vastust ei leidnud.
Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul pole tulevikus vaja selliseid otsuseid teha, sest pensionireformiga said inimesed vabaduse oma pensioniraha üle otsustada.
“Sellises olukorras, kus me olime tundmatusega silmitsi, võib kõike hinnata üle, kas mingi otsus oli mõistlik või mitte. Milline element ettevõtluse toetamisest oli ratsionaalne, milline element muus valdkonnas oli ratsionaalne,” ütles Reinsalu.
“Tagasi vaadates, kas mingeid neid otsuseid tehakse ümber – loomulikult, vägagi palju,” sõnas Reinsalu.
Reinsalu sõnul ei mänginud ka teise pensionisamba raha vabanemine kiires inflatsioonis rolli. “Mõni inimene on omistanud, otsekui oli see meil tohutu inflatsiooniallikas – kui vaatame inflatsiooni meie regioonis või Balti riikides, siis inflatsioon on lubamatult kõrge ja peame töötame selle nimel, et inflatsiooni allapoole suruda,” ütles Reinsalu.
“Üks võimalus on kulutuste koomale tõmbamine, kahtlemata on see palju valulisem ja peame otsima võimalusi põhilise inflatsioonisurvega toodete ja teenuste hinda alla suruma.”
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul võiksid kõik anda vastuse, et teise samba maksete peatamine jääb viimaseks korraks. “Teise samba maksed ei ole eelarvepoliitiline vahend, mida kasutada kulude vähendamiseks kasvõi kriisiolukorras. Kriisis, kus on vaja teha kiireid otsuseid, et lühiajalisi mõjusid leevendada, kriisiotsustega ei saa pikaajalistele plaanidele vett peale tõmmata. Siin on väga selge poliitiline seisukohavõtt vajalik,” ütles ta.
Riigihalduse minister Riina Solmani (Isamaa) sõnul võib varem tehtut kritiseerida, kuid teise samba rajamisel tehtud vead peab parandama.
“Kui vaatame, siis teise samba puhul on tõesti nii, et need inimesed, kes sinna osalema läksid, madalapalgalised eriti, sellest mitte midagi ei ole võitnud ja neid inimesi rumalaks pidada ei ole mõtet. Valitsuselt tuleb nüüd, kui sambareform on tehtud, pensionireformiga edasi liikuda ja keskenduda varasemate otsuste asemel inimeste finantskirjaoskuse parandamisele,” ütles Solman.
Sikkut rõhutas, et teise samba raha ei ole eelarvepoliitiline instrument. “Ma ei anna hinnangut teisele sambale või tehtud muudatustele, vaid sellele, et kui otsustame majanduskulusid viis protsenti kärpida või lükata teedeinvesteeringuid kaks aastat edasi. Teise samba maksed, mida teeme inimeste kontodele, kust nad saavad hakata tootlust koguma, see ei ole sama tüüpi instrument, mida poliitilise otsusena igal aastal edasi-tagasi nihutada,” ütles ta.
Solman lisas, et see vaidlus on peetud ja vigade korrektsioonid olid õiges suunas.
Rahandusminister Annely Akkermanni (Reformierakond) sõnul ei ole korrektne hinnang, et pensionireform inflatsiooni ei mõjutanud.
“Ma loodan tõesti, et rohkem seda ei tehta, sest tõepoolest see ei ole asi, millega mängida. Tagantjärele võime öelda, et see läks maksumaksjale ikka väga kalliks. Pensioni II samba väljamaksed ikka inflatsiooni muutsid küll, sest see suurendas raha pakkumist turul. Kas vähe või palju, aga ta kindlasti seda inflatsiooni mõjutas,” ütles Akkermann.
Jaanuaris kompenseeritakse tegemata jäänud nelja protsendi maksed 1961. aastal või hiljem sündinud inimestele, kes tegid oma kahe protsendi makseid perioodil 2020. aasta 1. juuli kuni 2021. aasta 31. august ja ei ole teisest sambast vahepeal lahkunud.
Teise samba maksed peatati ka eelmise suure majanduskriisi ajal 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. Inimesed said samas valida vabatahtlikult maksete jätkamise.
Err.ee
