„Haiglavõrgu arengukava haiglatel on Eesti tervishoiusüsteemis eriline roll ja seetõttu on õigustatud ka ootus, et haiglavõrgu arengusuunad, iga haigla roll ja vastutus võiksid selgemini kirja saada,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Sotsiaalministeerium on seda protsessi juba pikalt eest vedanud, arutelud jätkuvad ja plaanis on ka kahepoolsed kohtumised haiglatega. Järgmiseks suveks võiksime jõuda ühise arusaamani, millised meie haiglavõrgu arengusuunad on. Ootan kõigi haiglate sisendit, et võiksime koos panna kokku väga hea plaani.“
Meditsiin areneb ja avab tervishoius uusi võimalusi, samal ajal muutuvad elanikkonna tervisevajadused – eluea pikenemisega kaasneb rahvastiku vananemine, kasvavad inimeste ootused tervishoiule ja valmisolek ise oma tervise eest rohkem hoolt kanda. Tervishoiusüsteem peab muutuvate vajadustega kohanema. COVID-19 kriis tõi teravalt esile tervishoiutöötajate puuduse nii suuremates kui väiksemates keskustes, aga ka vajaduse tõhustada koostööd erinevate tervishoiuasutuste vahel. Samuti on vaja tervisevaldkonna teenuseid nii valdkonna siseselt kui ka sotsiaalteenustega terviklikumalt integreerida. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on koos tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna partneritega jõuda võimalike tulevikustsenaariumiteni, et töötada välja inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaan aastani 2040.
Oma olulisima ülesandena eelolevaks sügiseks nimetas minister Riina Sikkut tervishoiu rahastamise pikaajalise plaani ja sellega seotud sisuliste muudatusettepanekute valitsusse viimist. „Selleks, et tervishoidu lisaraha tuua, peame näitama, mis on need asjad, mida tuleks teha tervishoius sisuliselt paremini või täiendavalt lisaks senisele. Need ettepanekud saavad sisendiks tuleval aastal eelarvestrateegia läbirääkimistel aastateks 2025-2028 ehk perioodil, kui Tervisekassa on juba süvenevas puudujäägis.“
Minister õnnitles haiglavõrgu uusimat liiget Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskust 65. aastapäeva puhul. „Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskusel on Eesti haiglavõrgus unikaalne profiil ja tipptehnoloogilised võimalused väga heal tasemel taastusraviks,“ tunnustas minister Sikkut.
Aastatel 2020-2022 analüüsis sotsiaalministeerium koostöös Euroopa Komisjoniga Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust, et koostada inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaan aastani 2040. Tuginedes analüüsi tulemustele on sotsiaalministeeriumis praegu käimas kogu tervisesüsteemi arengusuundade koostamine, milles võetakse arvesse ka erakorralise abi analüüsi tulemusi, kiirabi arengusuundi ning esmatasandi arengukavas seatavaid sihte. Pidades silmas rahvastiku tervise arengukavas aastani 2030 seatud sihte, on oluline, et erinevate valdkondade arengusuunad oleks üksteisega kooskõlas ning toetaks üksteise arenguid nii, et patsiendi raviteekond süsteemis oleks selge, loogiline ja sujuv.
Riiklikku haiglavõrku kuulub kokku 20 piirkondlikku, kesk-, üld-, kohalikku ja taastusravi haiglat. Haiglavõrgu ülesanne on tagada, et iga inimene saaks optimaalse aja jooksul parima diagnostika ja ravi.
