Tänasel töötervishoiupäeva konverentsi avamisel rääkis tervise- ja tööminister Peep Peterson, et energiasäästuplaanid tuleb töökohal töötajatega läbi rääkida. „Vajadused on erinevad ja lahendused peavad olema paindlikud, sest sääst tervise arvelt ei ole sääst,“ ütles Peterson.
Töötajate tervise hoidmine on tema sõnul aktuaalne igal ajal ja igasugustes tingimustes. „Ilma töötajate panuseta võivad lennata ainult linnud. Majandus ja riik ilma töötajateta toimida ei saa,“ selgitas Peterson.
Töötajate tervist aitavad paremini kaitsta uuest aastast jõustuvad seadusemuudatused, mis suunavad vaatama tööandja tervisekontrolli terviklikult: iga töötaja ja tema terviseseisundi hindamise kõrval tuleb uuest aastast hakata vaatama töökeskkonda ja selles olevaid terviseprobleeme terviklikuna. „Näiteks kui tööandjal on probleeme sagedaste haiguslehtedega, siis saab töötervishoiuarst analüüsida töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistikat ja töötajate üldisi tervisenäitajaid, sh tööga seotud terviseprobleeme,“ sõnas tervise- ja tööminister Peep Peterson, „tööandja saab töötervishoiuarsti koostatavast analüüsist ettepanekuid töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks kõigi töötajate osas ning peab tegema sellest järeldused kogu töötajaskonna jaoks.“
Kahe aasta eest tehtud töötervishoiuteenuse uuringu põhjal võtab vaid 27% tööandjatest tervisekontrolli korraldamisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi. Seetõttu pakutakse töötajatele sageli standardseid terviseuuringute pakette, mis tegelikult ei vasta ei töötaja vajadustele ega töökeskkonna riskidele. Selle tulemusena saavad tööandjad üldised soovitused, millest ei pruugi olla abi töökeskkonna tervislikumaks kujundamiseks.
Uuest aastast jõustuvad seadusemuudatused suunavad tööandjat enam panustama töökeskkonna parandamisse. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme.
Kaugtöö puhul on tööandaja kohustatud hindama töökeskkonna üldisi riske ja töötajat juhendama. Tööandja ei pea seega minema töötaja koju töötingimusi kontrollima, kuid peab omama ülevaadet, mis riskid töökeskkonnas võivad esined. Lisaks tuleb kaugtööl tagada tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid, korraldada töötaja tervisekontrolli, uurida tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning maksta haigushüvitist. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond.
Asutuse või ettevõtte kulude kokkuhoidmiseks võivad tööandjad leppida töötajatega kokku kaugtöö tegemises või keerata siseruumides kütet vähemaks. „Kaugtöö ei saa olla sunduslik, jääb töötaja otsustada, kas ta saab ja tahab kodus töötada. Töökoha pakkumine on seaduse järgi töölepingu loomulik eeldus. Ka siseruumide temperatuuride osas tasub silmas pidada, et soovituslikud temperatuurid jäävad minimaalselt 15-20 kraadi vahele, olenevalt töö raskusest ja intensiivsusest. Raske füüsilise töö korral võib 15 kraadi olla piisav, kuid istuva töö puhul soovitatakse töövõime säilitamiseks piirduda minimaalselt 20 kraadiga,“ sõnas minister Peterson.
Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 582 600 palgatöötajat. Eesti tööjõu-uuringu andmetel tegi 2021. aastal perioodiliselt kaugtööd 180 800 töötajat, mis moodustab 27,8% kõigist tööga hõivatutest.
